Redaktsioon: 4. veebruar 2012, kell 19:31 redigeeri Канеюку (arutelu \| kaastöö) 563 muudatust korrastatud veidi ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 11. veebruar 2012, kell 14:18 redigeeri eemalda Канеюку (arutelu \| kaastöö) 563 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
53. rida: ==Sümmeetriast graafis== Harilikku ehk ~~mitte-orienteeritud graafi~~lihtgraafi nimetatakse vahest ka ''sümmeetriliseks graafiks''. See ei ole korrektne, sest sümmeetrial on siin hoopis teine tähendus. [[Graafi sümmeetria]] on graafi tippude ja tipupaaride omadus jaguneda nö sümmeetriaklassideks, mida erinevates käsitlustes ka ''ekvivalentsus- või transitiivsusklassideks'' või ''orbiitideks'' nimetatud on. Tippudest transitiivset graafi, mille kõik tipud kuuluvad ühte orbiiti nimetatakse ''tippudest sümmeetriliseks''. Graafi orbiit on sisuliselt [[ekvivalentsusklass]]. 61. rida ⟶ 63. rida: Graafi, mille kõik servad kuuluvad ühte ja kõik „mitte-servad” kuuluvad teise orbiiti nimetatakse ''bisümmeetriliseks'' graafiks. [[Graafi ~~sümmeetria]]omadused~~sümmeetriaomadused omavad olulist tähendust ~~tema~~ [[graafi struktuur]]i määratlemisel. ==Graafi struktuur== [[Graafi struktuur]] on ~~selle~~graafi ~~täielik~~tippude ~~[[invariant]]~~ja tipupaaride omadus olla organiseeritud, stomavahel seostatud mingil kindlal viisil ehk kindlas vormis. Graafi struktuur on [[isomorfism\|isomorfsete]] graafide ~~ühine~~täielik ~~omadus~~[[invariant]]. Graafi struktuurist räägitakse tavaliselt kui selle mingitest omadustest. Näiteks, graafi „algebralise struktuuri“ mõeldakse selle teatud algebralisi omadusi. Graafi struktuur on määratletav tema [[graafi sümmeetria\|sümmeetriaomaduste]], [[graafi klikk ja vöö\|klikkide, vööde]] ja teiste [[struktuurisemiootika\|atribuutide]] põhjal.

Graaf: erinevus redaktsioonide vahel