Liivi sõda: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja NOSSER (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Oranž tõru.
Resümee puudub
32. rida:
Kirjas [[Saksa-Rooma keiser|Rooma keisrile]] [[Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinandile]] nimetas [[Ivan IV]] sõja põhjusena lisaks maksmata "Tartu maksule" ka asjaolu, et Liivimaa linnades ei olevat lastud vene kirikutel ja kaupmeestel vabalt tegutseda.
 
[[1559]] valiti ordumeistriks Poola-sõbralik [[Gotthard Kettler]], kes üritas leida raha ja sõjaväge, et venelastele vastu hakata. Ta ründas Vene vägesid [[Rõngu]] all ning piiras Tartut ja Laiust, kuid nagu kirjutab kroonik, "siis tüdinesid sõjamehed asja nurjamineku ja rahapuuduse pärast ja läksid laiali." Samal aasta (1559) märtsis sõlmiti Taani enduselvahendusel lühike [[vaherahu]]. Kettler andis ordu valdused [[1560]]. aastal [[Leedu suurvürstiriik|Leedu suurvürstiriigi]] kaitse alla. [[Saare-Lääne piiskoppide loend|Saare-Lääne piiskop]] [[Johannes V (Saare-Lääne piiskop)|Johannes V]] seevastu müüs 1559 oma valdused Taani kuningale [[Frederik II]]-le, too andis need üle oma vennale [[hertsog Magnus]]ele. [[1560]] algas taas sõjategevus. Vene väed vallutasid Preisimaal [[Saksa ordu]] keskuse [[Malbork]]i, Eestis aga [[Härgmäe lahing]]us sai orduvägi suure kaotuse osaliseks, samal suvel alistus ka [[Viljandi]] ja langes ka venelaste kätte vangi endine ordumeister [[Wilhelm Fürstenberg]]. Vene vägedele osutas vastupanu [[Paide]], andmaks aega [[Tallinn]]ale rünnaku vastu valmistuda.
 
Samal ajal kasvas [[maarahvas|maarahva]] seas pahameel, kuna kohalikud võimukandjad ei suutnud neile venelaste rüüsteretkede eest mingit kaitset organiseerida. Rahutused kulmineerusid Harju- ja Läänemaal [[Koluvere loss]]i piiramisega.