Ava peamenüü

Muudatused

Lisatud 36 baiti ,  13 aasta eest
P
resümee puudub
Liidumaad on esindatud Liidunõukogus (''[[Bundesrat]]''), mis asub [[Berliin]]is kunagises [[Preisimaa]] parlamendi hoones (''[[Herrenhaus]]''). Liidunõukogu põhiülesanne on kaitsta liidumaade huvisid selle pädevusse kuuluvates asjades. Liidunõukokku valivad esindajad liidumaade valitsused.
 
[[Saksamaa põhiseadus]]e järgi peab maa parlamendi struktuur vastama seaduse võimul põhinevatele vabariikliku, demokraatliku ja sotsiaalse valitsemise printsiipidele (Artikkel 28[1]). Kolmeteistkümnes maas valitseb kabinet, mida juhib peaminister (''Ministerpräsident''), koos ühe[[koda (parlament)|kojalise]] seadusandliku koguga (maapäev; ''[[Landtag]]'', mitmus ''Landtage''). [[Seadusandlik võim|Seadusandliku]] ja [[täidesaatev võim|täidesaatva võimu]] suhe on samasugune nagu Saksamaa Liitvabariigis: seadusandlikud kogud valitaksevalib tahva pooltrahvas, tavaliselt neljaks aastaks, ja peaminister valitakse enamushääletusel maapäeva liikmete seast. Peaminister nimetab kabineti, mis täidab maa valitsuse ülesandeid.
 
Kuni [[1999]]. aastani oli Baieri ainuke maa, mille seadusandlik kogu oli kahekojaline. Maapäev valiti rahva poolt; teine koda, Senat, koosnes Baieri põhiliste sotsiaalsete ja majanduslike gruppide esindajatest. Aastal [[1998]] kiitsid valijad heaks Senati likvideerimise eelnõu. See jõustus detsembris 1999.
 
Linnriikides Berliinis, Bremenis ja Hamburgis moodustab täidesaatva võimu rahva poolt valitud Senat. Senaatorite funktsioonid vastavad ministrite funktsioonidele suuremates maades. Senat valib täidesaatva võimu juhiks Bremenis Senati presidendi ning [[Berliin]]is [[Valitsevavalitsev Linnapea linnapea|valitseva linnapea]] ja [[Hamburg]]is [[Esimeseesimene linnapea|esimese Linnapealinnapea]].
 
Maade kabinetid koosnevad umbes kümnest ministrist. Kõige tähtsam on siseminister, kes juhib maa haldust ja politseid.
 
===Poliitika===
Maa tasandi poliitika mängib liitvabariigi poliitikas tihti suurt rolli. Kui maapäevavalimistel võidab opositsioon, võib see valitsuskoalitsiooni nõrgendada. Nii on juhtunud [[Konrad Adenauer]]i [[liidukantsler]]iks oleku ajal [[1963]] ja [[Willy Brandt]]i kantsleriajal [[1974]]. Valimisi liidumaades peetakse ka baromeetriks, mis näitab, kui palju keskvalitsuse poliitikat toetatakse. Kui valitsuskoalitsiooni parteid mitmetel järjestikustel liidumaa valimistel toetust kaotavad, võib see ennustada keskvalitsusele raskusi. Liidumaade valimiste tulemused mõjutavad ka otseselt Liidunõukogu koosseisu. [[1990. aastad|1990. aastate]] alguses oli opositsioonis oleval [[Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei|Saksamaa Sotsiaaldemokraatlikul Parteil]] Liidunõukogus kahe kolmandikune enamus, mis tegi [[Kristlik-Demokraatlik Liit|Kristlik-Demokraatliku Liidu]]/[[Kristlik-Sotsiaalne Liit|Kristlik-Sotsiaalse Liidu]] ja [[Vaba Demokraatlik Partei|Vaba Demokraatliku Partei]] koalitsioonivalitsusele eriti raskeks põhiseaduse muudatuste läbisurumise. Aastaks [[2003]] oli olukord vastupidine: sotsiaaldemokraatide valitsusele oli takistuseks kristlike demokraatide suur enamus liidunõukogus.