Vikipeedia

Lapi sõda: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Harri (arutelu | kaastöö)
928 muudatust
PResümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{toimeta}}
[[Pilt:Ivalontuhottuakylaa.jpg|thumb|Hävitatud [[Ivalo]]]]
'''Lapi sõda''' oli relvakonflikt [[Soome]] ja [[Saksamaa]] vahel [[II maailmasõda|II maailmasõja]] lõpul, [[15. september|15. septembrist]] [[1944]] –kuni [[25. aprill]]ini [[1945]] [[Lapimaa]]l.
 
== Eelmäng ==
[[1943]] hakkas [[Saksamaa]] kõrgem väejuhatus tegema ettevalmistusi juhuks kui [[Soome]] sõlmib vaherahu [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liiduga]]. Sakslased plaanisid tagasi tõmbuda põhja suunas, et kaitsta niklikaevandusi [[Petsamo]] ümbruses. [[1943]]-[[1944]] talvel täiustasid sakslased Põhja-Soome ja Põhja-Norra vahelist teedevõrku kasutades selleks laialdaselt [[sõjavang]]e. Suur osa sõjavangidest oli pärit Lõuna-[[Euroopa]]st ning ikka veel suvemundreis mistõttu inimkaotused olid suured. Seega olid sakslased 1944. aasta septembris, kui Soome alistus Nõukogude Liidule, ettevalmisunud. ▼
 
▲[[1943]] hakkas [[Saksamaa]] kõrgem väejuhatus tegema ettevalmistusi juhuks, kui [[Soome]] sõlmib vaherahu [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liiduga]]. Sakslased plaanisid tagasi tõmbuda põhja suunas, et kaitsta niklikaevandusi[[nikkel|nikli]]kaevandusi [[Petsamo]] ümbruses. [[1943]]-[[1944]]. aasta talvel täiustasid sakslased Põhja-Soome ja Põhja-[[Norra]] vahelist teedevõrku, kasutades selleks laialdaselt [[sõjavang]]e. Suur osa sõjavangidest oli pärit Lõuna-[[Euroopa]]st ning ikka veel suvemundreis, mistõttu inimkaotused olid suured. Seega olid sakslased 1944. aasta septembris, kui Soome alistus Nõukogude Liidule, ettevalmisunud.
==Sõja käik==▼
Üheks rahu tingimuseks oli, et Soome (sarnaselt [[Itaalia]] ja [[Rumeenia]]ga) pidi Wehrmachti oma pinnalt välja ajama. Algul üritasid Soome ja Saksa ohvitserid organiseerida rahulikku taandumist, kuid Nõukogude Liidu survel algas peatselt ka lahingutegevus. 15 septembril üritasid sakslased hõivata [[Suursaar]]t [[Soome laht|Soome lahes]] (operatsioon ''Tanne Ost''), kuid Soome väed lõid nad tagasi võttes suure osa saksa dessandist vangi.▼
 
▲== Sõja käik ==
Soomlasi juhtis [[Talvesõda|Talvesõja]] [[Suomussalmi lahing]]u võidukas väejuht, kindral [[Hjalmar Siilasvuo]], sakslasi [[Lothar Rendulic]]. 28. septembril algas lahingutegevus ka [[Puhdasjärvi]]l. Mõned päevad hiljem toimus Soome vägede dessant [[Tornio]] lähedal, millega rünnati sakslasi selja tagant. Saksa väejuhatus võttis seda kui eelnevate kokkulepete rikkumist ning alustas taandumise kaitseks tõsisemat sõjategevust. Tornio piirkonnas kestsid lahingud umbes nädala. Taandumisel kasutasid sakslased [[põletatud maa taktika]]t hävitades oma teel kogu infrastruktuuri. Järgmised olulisemad lahingud olid [[Kemi]] vallutamine 7. ja 8. oktoobril, Taipaleen lahing 12. – 14. oktoobril, Rovaniemi vallutamine 16. – 17. oktoober ja Muonio vallutamine 26. – 30. oktoober. Talve tulekul muutus sõda positsioonisõjaks, kuna sakslaste positsioonid olid loode Lapimaal väga hästi kindlustatud. Viimane lahing toimus 24. aprillil Kilpisjärvel. Viimased saksa väeüksused lahkusid Soome pinnalt 27. aprillil.▼
 
▲Üheks rahu tingimuseksrahutingimuseks oli, et Soome (sarnaselt [[Itaalia]] ja [[Rumeenia]]ga) pidi Wehrmachti[[Wehrmacht]]i oma pinnalt välja ajama. Algul üritasid Soome ja Saksa ohvitserid organiseerida rahulikku taandumist, kuid Nõukogude Liidu survel algas peatselt ka lahingutegevus. 15. septembril üritasid sakslased hõivata [[Suursaar]]t [[Soome laht|Soome lahes]] (operatsioon ''Tanne Ost''), kuid Soome väed lõid nad tagasi, võttes suure osa saksa dessandist vangi.
 
▲Soomlasi juhtis [[Talvesõda|Talvesõja]] [[Suomussalmi lahing]]u võidukas väejuht, kindral [[Hjalmar Siilasvuo]], sakslasi [[Lothar Rendulic]]. [[28. september|28. septembril]] algas lahingutegevus ka [[Puhdasjärvi]]l. Mõned päevad hiljem toimus Soome vägede dessant [[Tornio]] lähedal, millega rünnati sakslasi selja tagant. Saksa väejuhatus võttis seda kui eelnevate kokkulepete rikkumist ning alustas taandumise kaitseks tõsisemattõsist sõjategevust. Tornio piirkonnas kestsid lahingud umbes nädala. Taandumisel kasutasid sakslased [[põletatud maa taktika]]t, hävitades oma teel kogu infrastruktuuri[[infrastruktuur]]i. Järgmised olulisemadolulised lahingud olid [[Kemi]] vallutamine [[7. oktoober|7.]] ja [[8. oktoober|8. oktoobril]], Taipaleen[[Taipale lahing]] [[12. –oktoober|12.]]–[[14. oktoober|14. oktoobril]], [[Rovaniemi]] vallutamine [[16. –oktoober|16.]] ja [[17. oktoober|17. oktoobril]] ja [[Muonio]] vallutamine [[26. – oktoober|26.]]–[[30. oktoober|30. oktoobril]]. Talve tulekul muutus sõda positsioonisõjaks, kuna sakslaste positsioonidsakslased olid loode Loode-Lapimaal väga hästi kindlustatudkindlustunud. Viimane lahing toimus [[24. aprillilaprill]]il Kilpisjärvel[[Kilpisjärvi]]l. Viimased saksa väeüksused lahkusid Soome pinnaltSoomest [[27. aprillilaprill]]il.
 
==Tagajärjed==
 
Sakslaste kaotused sõjas olid umbes 950 surnut, 2000 haavatut ja 1300 vangi langenud.vangilangenud, Soome poolel 774 surnut, 3000 haavatut, 262 teadmata kadunud. Sakslaste taktika tagajärjelLapimaal hävis Lapimaal umbes kolmandik hooneist, hävitati peaaeguning kõik [[maantee]]- ja raudteesillad[[raudtee]]sillad (tervekspeale jäi kaks silda)kahe. Sada tuhat tsiviilelanikku oli siirdunudsiirdus sõjapõgenikena [[Rootsi]]. Soome armee demobiliseeriti, Saksa sõjavangid anti üle Nõukogude Liidule.
 
Ametlikult kuulutas Soome Saksamaale sõja [[4. märts]]il [[1945]].
 
==Vaata ka==
*[[Teine Maailmasõda]]
*[[Lapimaa]]
*[[Kolmas Riik]]
 
==Välislingid==
*[http://www.sodatkuvina.cjb.net/LapinsotaMain.htm PicturesLapi fromsõja Wars during Finland´s independence:The War of Lapland] (kaardid, pildid, fotod ja laulud)]
 
[[Kategooria:Soome ajalugu]]
[[Kategooria:Saksamaa ajalugu]]
[[Kategooria:Teine maailmasõda]]
[[Kategooria:1944]]
[[Kategooria:1945]]
 
[[ang:Laplandes Gūþ]]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Lapi_sõda"