Palazzo Pitti: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
KrattBot (arutelu | kaastöö)
P lisan artikli koordinaadid de.wikist
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt:FirenzePalazzoPittiPiazzale.JPG|thumbpisi|Palazzo Pitti eestvaade]]
[[Pilt:Palazzo Pitti Gartenfassade Florenz.jpg|pisi|Palazzo Pitti tagantvaade]]
'''''Palazzo Pitti''''' on suur peamiselt [[renessanss-stiil]]is palee [[Firenze]]s, [[Itaalia]]s. ''Palazzo'' asub [[Arno jõgi|Arno jõe]] lõunakaldal [[Ponte Vecchio]] lähedal. ''Palazzo'', mille põhiehitis pärineb aastast [[1458]] kuulus algselt jõukale Firenze pankurile [[Lucca Pitti]]le. [[1539]] omandas palee [[Medicid]]e perekond.
'''Palazzo Pitti''' ehk '''Pitti palee''' on suur peamiselt [[renessanss]]-stiilis palee [[Itaalia]]s [[Firenze]]s.
 
Palazzo Pitti asub [[Arno jõgi|Arno jõe]] lõunakaldal [[Ponte Vecchio]] lähedal.
Tänapäeval paikneb ''Palazzo Pitti''<nowiki>'s</nowiki> Firenze suurim muuseumikompleks, mis koosneb erinevatest [[muuseum]]itest ja galeriidest.
 
Palazzo põhiehitis pärineb aastast [[1458]]. Esialgu oli see Firenze pankuri [[Luca Pitti]] residents ja sellest on hoone oma nimegi saanud. Hoone [[arhitekt]] oli [[Luca Fancelli]]. [[Giorgio Vasari]] andmetel oli küll arhitekt [[Filippo Brunelleschi]] ja Fancelli kõigest tema assistent, kuid tänapäeval seda ei usuta, sest selleks ajaks, mil hoonet ehitama hakati, oli Brunelleschi juba 12 aastat surnud.
 
[[1549]] müüs Luca Pitti järeltulija Buonaccorso Pitti lossi [[Toskaana hertsog]]i [[Cosimo I]] abikaasale [[Toledo Eleonora]]le. Cosimo käskis Giorgio Vasaril lossi laiendada ja seda rohkem kui kahekordistati täiendava tiiva ehitamisega tahaossa. Lisaks projekteeris Vasari ja laskis ehitada [[Vasari koridor]]i, mis kulgeb [[Ponte Vecchio]] kaudu üle Arno jõe ja ühendab Palazzo Pittit läbi [[Uffizi galerii]] teisel pool jõge asuva [[Palazzo Vecchio]]ga, mis oli Cosimo vana palee ja valitsuse asukoht.
 
Esialgu kasutati Palazzo Pittit hertsogi ametlike külaliste majutamiseks ja aeg-ajalt õukondlikeks ülesanneteks. Alles Eleonora poeg [[Ferdinando I de Medici]] ja tema abikaasa Austria Johanna asusid Palazzo Pittisse alaliselt elama ja tõid sinna Medicite kunstikogu.
 
[[1737]] suri Medicite dünastia välja meesliinis ja [[1743]] suri ka viimase Medicite soost suurhertsogi õde. Seejärel läks kogu [[Toskaana]] koos Palazzo Pittiga [[Austria]] päritolu [[Lotringi dünastia]]le. [[1860]] läks Toskaana [[Savoia dünastia]]le. Pärast [[Itaalia ühendamine|Itaalia ühendamist]] oli Firenze lühikest aega Itaalia pealinn ja kuni [[1871]] elas Palazzo Pittis [[Itaalia kuningas]] [[Vittorio Emanuele II]].
 
Tema pojapoeg [[Vittorio Emanuele III]] kinkis lossi [[1919]] Itaalia riigile. Loss ja selle juurde kuuluvad teised hooned muudeti kunstigaleriideks ja muuseumideks, kus säilitatakse mitte üksnes selle originaalsisustust, vaid ka muid Itaalia riigi omandatud kunstiväärtusi. Külastajatele on avatud kokku 140 ruumi. Põhiliselt on need sisustatud [[17. sajand]]i ja [[18. sajand]]i alguse stiilis, aga mõned ka varasemas stiilis ja on hilisemaidki lisandusi, näiteks kuninga troonisaal. Tänapäeval paikneb Palazzo Pittis Firenze suurim muuseumikompleks.
 
[[2005]] avastati paleest üllatuslikult 18. sajandist pärit [[vannituba|vannitoad]]. Selgus, et tolle aja vannitubades on torude paigutus väga sarnane tänapäevaste vannitubade omadega.
 
==Välislingid==
{{commonscat|Palazzo Pitti}}
*[http://www.palazzopitti.it/ Palazzo Pitti ametlik kodulehekülg] itaalia keeles