Friedrichshain: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
30. rida:
 
==Ajalugu==
[[Pilt:Warschauer Straße, Friedrichshain 1910.png|pisi|left|Warschauer Straße 1910. aastal]]
 
Friedrichshain haldusüksusena loodi 1920. aastal, kui referendumi tulemusel moodustati nn Suur-Berliin. Enne haldusreformi jooksis linna piir praegusest Friedrichshainist risti läbi. Linnarajoon moodustati juba varem Berliini kuulunud Frankfurter Vorstadtist ning Boxhageni ja Stralau küladest. Rajooni nimi tuletati [[Volkspark Friedrichshain]]i rohealast, mis oli rajatud 1840. aastal mälestamaks saja aasta möödumist [[Friedrich Suur]]e kroonimisest.
 
36. rida:
 
1920. ja 1930. aastatel oli Friedrichshain [[Sotsiaaldemokraatia|sotsiaaldemokraatide]] ja [[kommunism|kommunistide]] tugipunkt. Kui [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|natsionaalsotsialisti]]d võimu haarasid, leidis piirkonnas aset terve rida verised kokkupõrked [[Sturmabteilung|SA]]-liikmetega. Seesuguse kokkupõrke käigus 1930. aastal tapeti ka SA liige, kirjanik ja Natsionaalsotsialistiliku Partei hümni autor [[Horst Wessel]], kelle järgi kandis linnaosa aastatel 1933-1945 nime Horst-Wessel-Stadt. 1930. aastatel elas Friedrichshainis umbes 340 000 inimest.
[[Pilt:P1010027.JPG|pisi|Karl-Marx-Allee]]
 
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal hävis suur osa Friedrichshainist pommitamiste ja linnalahingute käigus – tegemist oli ühe enim kannatada saanud piirkonnaga Berliinis. Veel 1990. aastatel võis mõnel pool näha hoonetes kuuliauke. Sõja lõppedes jooksis [[USA]] ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] haldustsoonide piir Friedrichshaini ja Kreuzbergi vahelt. [[Berliini müür]]i püstitamise järel 1961. aastal sai sellest piir [[Ida-Berliin|Ida-]] ja [[Lääne-Berliin]]i vahel.
 
42. rida:
 
Alates Teisest maailmasõjast ja kogu [[DDR]]i perioodi vältel oli Friedrichshain töölisrajoon, kus asus palju tehaseid ja äriettevõtteid. [[Spree]] kaldal asusid lao- ja külmhooned, Osthafeni sadam oli üks olulisemaid kaubakäitluskohti Ida-Berliinis. Sadamast põhjas asus enne sõda [[Osram]]i hõõglampide tehas, mis sõjas purustati ning taasavati 1969. aastal nime all Kombinat Glühlampenwerke NARVA. Saksamaa ühendamise järel ostis kogu piirkonna investor, kes kulutas enam kui miljard eurot kompleksi äripindadeks muutmisele. Praegu nimetatakse kompleksi Oberbaum-Cityks.
[[Pilt:Simon-Dach-Straße Berlin.jpg|pisi|left|Simon-Dach-Straße]]
 
Friedrichshain oli ka oluline Ida-Berliini kultuurielus. 1962. aastal avati seal Ida-Saksamaa suurim kino ''Kosmos''. 1996. aastal ehitati see ümber Berliini esimeseks multipleks-kinoks ning 2005. aastal meelelahutuskeskuseks. 1981. aastal valmis suurejooneline vee- ja spordikeskus ''Sport- und Erholungszentrum''.