Alain Bombard: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Suwa (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
1. rida:
{{keeletoimeta}}{{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2009}}
'''Alain Bombard''' ([[27. oktoober]] [[1924]] [[Pariis]] – [[19. juuli]] [[2005]] [[Toulon]]) oli [[prantslased|prantsuse]] [[arstiteadlane]] ja [[bioloog]], kes tõestas [[1952]]. aastal, et ainult mereandidest [[Toitumine|toituval]] ning [[kalad]]est ja vähesel määral [[Meri|merest]] [[Joogivesi|joogivett]] saaval merehädalisel on võimalik ellu jääda. Selleks ületas ta [[1952]]. aastal üksinda [[kummipaat|kummipaadil]] [[Atlandi ookean]]i. Kirjutas oma kogemusest raamatu "[[Vabatahtlik merehädaline]]" ([[eesti keel]]es ilmunud [[1961]]).
 
Ta tõestas, et inimene võib väga hästi elada reisi[[reis]]i üle ookeani[[ookean]]i ilma kaasavõetud [[Söök|söögi]] ja joogita. Ta otsustas kontrollida oma teooriad ise, et säästa hiljem tuhandete merehädaliste elud, mis kaotataks merel.
 
19. oktoobril 1952 alustas Bombard oma reisi üle [[Atlandi ookeaniookean]]i. Ta oli sõitnud ka varem Atlandi ookeanil, [[Tanger]] – [[Casablanca]] (13. august – 20. august) ja Casablanca - [[Las Palmas]] (24. august – 3. september). Esialgne plaan oli purjetada üle Atlandi ookeani koos sõbraga, kelleks oli inglise purjetaja [[Jack Palmer]], kellega ta oli sõitnud just enne [[Monaco]]st [[Menorca]]sse (25. mai – 11. juuni), kuid Jack lahkus Tangeris. Bombard sõitis oma l'Hérétique nimelise Zodiac kummipaadiga, mis oli ainult 4,5 meetrit pikk, võttes kaasa ainult [[sekstant|sekstandi]] ja raadiovastuvõtja.
Bombard teatas, et ta jäi ellu tänu kaladele (ta kasutas kalu nii värske vee pressimiseks lihast kui ka toiduks), mille ta püüdis omatehtud [[harpuun]]i ja konksudega. Lisaks tarbis ta [[plankton]]it [[skorbuut|skorbuudi]] vältimiseks. Ta jõid piiratud hulgal [[Merevesi|merevett]] iga päev. Ta kontrollis ja jäädvustas oma füüsilist seisundit regulaarselt. Reisi teisel poolel tekitas palju probleeme oluline navigatsiooniviga, mille tõttu arvas Bombard, et on 500 miili Ameerika mandrile lähemal, kui tegelikult. Lootusetu maa otsimine silmapiirilt tekitas depressiooni ja surmamõtteid, mis kahjustasid ka füüsilist tervist. 53. päeval kohtas ta laeva. Meeskonnast öeldi talle, et tal on veel üle tuhande kilomeetri seilata. Laeval sõi Bombard kerge hommikueine, mis tekitas hiljem palju füüsilisi piinu ja vastumeelsust toore kala vastu, mille tõttu nälgis ta rohkem, kui eelnenud reisi ajal. Bombard jõudis [[Barbados]]ele 23. detsembril 1952, pärast 4400 km pikkust merereisi. Ta oli kaotanud 25 kg oma kehakaalust ja viibis lühiajaliselt haiglas. Oma reisist kirjutas ta väitekirja ja rida nõuandeid merehädalistele, kus oluline punkt oli psüühilise toonuse ja optimismi hoidmine ellujäämiseks.
Nii reisi ajal kui ka aastaid hiljem on Bombardi ka ägedalt kritiseeritud ning kahtlustatud, et reisi ajal jõi ta salaja kaasa võetud magedat vett ning võltsis hiljem arvandmeid.