Erinevus lehekülje "Józef Rotblat" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
P
[[1944]]. aasta algul ühendasid Suurbritannia ja [[USA]] tuumateadlased oma jõud [[Manhattani projekt]]is. Üldiselt nõuti, et selleks peavad kõik projekti osalised olema kas USA või Briti [[kodakondsus|kodakondsed]]. Rotblat keeldus kodakondsust vahetamast ja talle tehti erand.
 
Rotblat oli šokeeritud, kui ta sama aasta märtsis kuulis projekti juhti, USA [[kindralmajor]]it [[Leslie Groves]]i ütlemas: "Muidugi, tegelik põhjus pommi valmistamiseks on [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] allutamine." Ta ei soovinud teadust kasutada niiduguseniisuguse hirmutava relva loomiseks ja aasta lõpul, kui oli selge, et Saksamaa ei suuda tuumarelva valmistada, palus ta luba projektist lahkuda. Ta oli ainus, kes lahkus Manhattani projektist eetiliste kaalutluste tõttu enne pommi valmimist, ehkki pärast tuumapommide viskamist [[Jaapan]]ile [[1945]]. aasta augustis tegi seda veel mõni.
 
Ameeriklased kahtlustasid, et Rotblat on potentsiaalne [[spioon]], kes soovib põgeneda pärast sõja lõppu Poola kaudu NSV Liitu ja oma teadmised nõukogude teadlastele edasi anda. Fabritseeritud süüdistuste tõttu ei lubatud tal USA-sse tagasi pöörduda enne [[1964]]. aastat.
Pugwashi konverentside presidendina esitas Rotblat alates [[1988]] kuni [[2004]] igal aastal [[Nobeli rahuauhind|Nobeli rahuauhinna]] kandidaadiks [[Iisrael]]i tuumatehniku [[Mordechai Vanunu]], kes oli Suurbritannia ajakirjandusele paljastanud Iisraeli tuumaprogrammi ulatuse ja mõistetud seetõttu Iisraelis 18 aastaks vangi, sealhulgas 11 aastaks üksikvangistusse.
 
1960. aastatel valitsus leebus ja annetas [[1965]] Rotblatile [[Briti impeeriumi ordu]] komanörikomandöri tiitli. [[1998]] löödi ta rüütliks: ta pälvis [[Püha Miikaeli ja püha Jüri orden]]i suurrüütli risti. [[1992]] pälvis ta [[Albert Einsteini rahupreemia]].
 
Ta pälvis [[1995]]. aastal [[Nobeli rahuauhind|Nobeli rahuauhinna]].
75 746

muudatust