Redaktsioon: 14. september 2009, kell 12:15 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 107 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 8. veebruar 2012, kell 10:30 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''Valgevene kindralkomissariaat''' ([[saksa keel]]es (''Generalbezirk Weißruthenien'') oli [[Teine ~~Maailmasõda~~maailmasõda\|Teise ~~Maailmasõja~~maailmasõja]] ajal [[1941]]-–[[1944]] Saksa [[Kolmas Riik \|Kolmanda Riigi]] poolt okupeeritud Valgevene ja osaliselt Poola territooriumil moodustatud haldusüksus, mis kuulus Ida-alade ([[Ostland]]) kindralkubermangu koosseisu. Valgevene kindralkomissariaat moodustati [[1. september\|1. septembril]] 1941. aastal. ==Juhid== === Saksa okupatsioonivõimud=== * [[1. september]] [[1941]] -– [[23. september]] [[1943]] kindralkomissar [[Wilhelm Kube]] (13.11.~~1887-23~~1887–23.09.1943) * [[23. september]] [[1943]] -– juuli 1944 kindralkomissar kohusetäitja [[Kurt von Gottberg]] (11.02.~~1896-31~~1896–31.05.1945) === Valgevene Omavalitsus=== 22.10.1941 moodustati kindralkomissari käsuga Valgevene Rahva Omaabi organisatsioon (''Белорусская народная самопомощь (БНС)'') Valgevene Rahva Omaaabi organisatsiooni Kesknõukogu esimees: * 26. jaanuar 1942 -– aprill 1943 Ivan Jermatšenko (''Ермаченко Иван ~~1894-1970~~1894–1970''), kindralkomissari nõunik valgevene küsimustes; juunikuus 1943 reorganiseeriti VRO -– Valgevene Omaabi organisatsiooniks juunikuust 1943- kuni jaanuarini 1944, VO Kesknõukogu esimees [[Juri Sobolevski]] (''Соболевский Юрий 24.04.~~1889-26~~1889–26.12.1957''), ; 27.juuni 1943 loodi kindralkomissari juures nõuandva organina [[Valgevene Usaldusraada]] (''Белорусская рада доверия'') 27. september 1943 -– 7. detsember 1943, Usaldusraada vanem -– [[Vatslav Ivanovski]] (''Ивановский Вацлав Леонардович 7.06.~~1880-7~~1880–7.12.1943'') 7. detsember 1943 -– 21. detsember 1943 Juri Sobolovski Usaldusraada vanema kohusetäitja 21. detsember 1943 Valgevene Usaldusraada reorganiseeriti [[Valgevene Keskraada]]ks 21. detsember 1943 -– 27. juuni 1944, Valgevene Kesdkraada president -– Radoslav Ostrovski (''Oстровский Радослав Казимирович* 6.11.~~1887-17~~1887–17.10.1976'') ; 1.aprill 1944 eraldati Valgevene KK Ostland eraldiseisvaks territooriumiks, otsealluvusega Saksa Okupeeeritud Idaaalade ministeeriumile. 27. juuni 1944 -– 30. juuni 1944 evakueeriti saksa vägede poolt okupeeritud Valgevene kõrgeim võimuorgan, 2. Valgevene kongress [[Ida-Preisimaa]]le [[Köningsberg]]i 27. juuni 1944 2. Valgevene kongressi president Jefim Kippel (''Кипель Ефим 7.01.~~1896-27~~1896–27.07.1969''), kes peale Valgevenest evakueerimist 5. juulist 1944 kuni augustikuuni 1944 asus [[Köningsberg]]is, peale augustit 1944 aga [[Berliin]]is)<ref>[http://whp057.narod.ru/belru.htm ГЕНЕРАЛЬНЫЙ ОКРУГ БЕЛОРУТЕНИЯ 1.09.~~1941-1~~1941–1.04.1944 ГЕНЕРАЛЬНЫЙ КОМИССАРИАТ БЕЛОРУТЕНИЯ 1.04.~~1944-3~~1944–3.07.1944]</ref>. == Haldusterritoorium== 54. rida ⟶ 56. rida: == Vastupanuliikumine okupeeritud Valgevenes == Vastupanuliikumist okupeeritud Valgevene territooriumil aastail ~~1941-~~1941– 1944, ei saa kirjeldada, kui ainult saksa okupatsioonivägede vastast relvastatud vastupanu, kuna esmaste poliitiliste aktsioonidega õnnestus okupatsioonivõimudel luua näiline lootus Valgevene isesisvuse taastamisele -– loodi Valgevene omavalitsus ning valgevenelastest koosnevad relvastatud korrakaitseüksused ([[politseipataljonid]]). Kuna aga Valgevene suhted oma naaberriikide (Poola ja NSV Liiduga) peale [[Vene kodusõda]] Valgevene territooriumite hõivamisega ning alles [[1939]]. aastal (peale Poola vallutamist) taasliitmisega ei olnud ühetimõistetavad, siis toimus ka relvastatud võitlus nii poolakate, NSV Liidust saadetavate partisani- ja [[NKVD]] diversioonigruppide, kui ka partisanivastases võitluses valgevenelaste seas vastupanu tekitavate Julgeoleku ja SD aparaadi ning armeeüksuste vastu.

Valgevene kindralkomissariaat: erinevus redaktsioonide vahel