Diiselvedur: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Diisel.jpg|thumb|200pxpisi|Edelaraudtee rong (diiselrong) [[Raasiku jaam]]as]]
[[Pilt:Ua-tep150-001-20060314a.jpg|thumb|200pxpisi|Diiselvedur Ukrainas]]
'''Diiselvedur''' on [[vedur]], mille jõuallikaks on [[diiselmootor]].
 
Diiselvedureid on mitu liiki. Põhiliselt erinevad nad üksteisest selle poolest, kuidas diiselmootori [[võimsus]]t rongi [[ratas]]tele üle kantakse.
 
Esimesed [[sisepõlemismootor]]i jõul töötavad vedurid kasutasid [[kütus]]ena [[bensiin]]i. Kuid varsti pärast seda, kui [[Rudolf Diesel]] [[patent]]eeris [[1892]] surugaasi [[põlemine|põlemisel]] vabaneva [[energia]] jõul töötava mootori, mida hakati tema järgi nimetama diiselmootoriks, hakati kaaluma selle rakendamist raudteetranspordis. Ent esialgu oli areng aeglane, sest varastel diiselmootoritel oli väike [[erivõimsus]]. Samuti oli keeruline välja mõelda, kuidas mootori võimsust mehaaniliselt rakendada [[kandevanker|kandevankri]] paljudele vedavatele ratastele.
 
Diiselmootorit täiustati järjekindlalt ja paljud nendest täiustustest töötas välja Dieseliga seotud [[Šveits]]i ettevõte [[Sulzer]], mis ka [[1898]] esimese diiselmootori valmistas. Vähehaaval suurendasid need mootori erivõimsust ja vähendasid mõõtmeid, kuni lõpuks oli mootor muutunud nii väikeseks, et seda sai vedurile paigaldada.
 
Pärast seda, kui elektrilised diiselmootorid vastuvõetavaks muutusid, kiirenes areng veelgi, ja näiteks 1925. aastal kasutati USA-s mitut 600-[[hobujõud|hobujõulist]] diiselmootorit. [[1930]] valmistas [[Suurbritannia]] ettevõte Armstrong Whitworth Sulzeri projekti põhjal 2 1200-hobujõulist diiselmootorit. Neid hakati kasutama [[Argentiina]]s Buenos Airese Suurel Lõuna Raudteel, mis tollal oli Suurbritannia kapitalil põhinev eraettevõte.
 
[[1950. aastad|1950. aastatel]] algas paljudes riikides diiselmootorite seeriatootmine. Diiselvedurid tõrjusid [[auruvedus]]id pikapeale välja, sest nende tööjõudlus oli suurem ning neil olid väiksemad käigushoidmis- ja hoolduskulud. Tänapäeval on peaaegu kõik diiselvedurid elektrilised, kuigi 1950ndatest [[1970. aastad|1970. aastateni]] olid ka hüdraulilised diiselvedurid laialt levinud.
 
[[Kaubarong]]ide ees on tavaliselt just diiselvedurid. [[Reisirong]]ide ees võivad ka diiselvedurid olla.
 
[[Eesti]]s on lisaks [[kaubarong|kaubarongide]] ees kasutatavatele diiselveduritele ka diiselrongid[[diiselrong]]id. Diiselrong on reisirongikoosseis, kus rongi ühes otsas on ainult juhikabiin koos [[mootorvagun]]iga ning teises otsas diiselvedur (koos juhikabiini ja mootorvaguniga). Nende vahel asuvad tavaliselt tavalised [[vagun]]id.
 
Diiselvedureid kasutatakse [[kaevandus]]tes. Nad suudavad vedada õige suurtel kallakutel [[veerem]]eid, mille mass on 80–100 t ja rohkemgi. Lisaks tavalistele diiselveduritele toodetakse ka plahvatusohutuid diiselvedureid, mida kasutatakse gaasiohtlikes kaevandustes. Diiselveduri kasutamise korral on vaja kaevandusse täiendavalt puhast [[õhk]]u anda: kuni 50 l/s veduri võimsuse iga kilovati kohta.<ref>[[Tehnikaleksikon]], lk. 68</ref>
'''Diiselrong''' on reisirongikoosseis, kus rongi ühes otsas on ainult juhikabiin koos [[mootorvagun]]iga ning teises otsas diiselvedur (koos juhikabiini ja mootorvaguniga). Nende vahel asuvad tavaliselt tavalised [[vagun]]id.
==Diiselrongid Eestis==
[[Eesti]]s korraldab [[reisijatevedu]] diiselrongidega [[Edelaraudtee|Edelaraudtee AS]].
 
== Vaata ka ==
 
* [[Elektrirong]]
* [[Magnethõljukrong]]
* [[Kaubarong]]
* [[C30-7Ai]]
* [[ChME3]]
21. rida ⟶ 26. rida:
* [[DR1]]
* [[GE C36-7]]
 
== Viited ==
{{Viited}}
 
[[Kategooria:Vedurid]]
 
{{Link FA|ru}}