Madis Raukas: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: '{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2012}} '''Madis Raukas''' (sündinud 1. aprilll 1966) on eestlasest füüsik. Madis Raukas uurib Bostoni lähistel asuvas maailma juhtiv...' |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2012}}
'''Madis Raukas''' (sündinud [[1. aprill]]l [[1966]]) on eestlasest füüsik
Madis Raukas uurib Bostoni lähistel asuvas maailma juhtivas valguslaboris luminofoore - materjale, mis kiirgavad valgust. Valgust kiirgavad ained huvitasid Madis Raukast juba Tartu Ülikooli füüsikateaduskonnas õppides. Doktorikraadi sai ta aastal [[1997]] Georgia
Aastal 2011 tuli Madis Raukase juhitud uurimisgrupp välja kogu maailma valgusteaduse jaoks olulise arendusega. Töögrupp avaldas artikli selle kohta, kuidas saada rohkem valgust valgusspektri rohelises ja kollases piirkonnas. Tüüpiliselt on see piirkond, kus nii tuntud nitriidide materjalil põhinev valgusdiood, kui fosfiididel põhinev valgusdioodid kaotavad efektiivsuse. Madis Raukase töörühm lahendus selle probleemi keraamiliste fosforitega, kasutades sinist valgusdioodi, mille valgus konverteeritakse roheliseks või kollaseks. See uudne tehnoloogia tähendab põhimõtteliselt keraamilisi fosforeid, mille töövõime nii-öelda on märksa kõrgem tänu temperatuuri vähem tundlikkusele ja võimalusele panna spektreid sellisesse kohta, kuhu täpselt vaja on. Tänu sellele on võimalik paljudes rakendustes saavutada selliseid valgustugevusi, mis enne olid kättesaamatud. Näiteks valgusdioodidel põhineval projektsioonil, projektoris, autode tuledes, televiisoris jne. Aastal 2011 premeeriti teda ka innovatsiooniautasuga OSRAM Oranzh LED tehnoloogia vallas.
| |||