Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat: erinevus redaktsioonide vahel

{{keeletoimeta}}

{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2009}}

{{Sisukord paremale}}

 

 

[[Eesti NSV]] võeti kasutusele [[1940]]. aastal ja taastati [[1944]]. aastal Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadis NSVL RJRK ettenähtud tsentraliseeritud struktuur.

*Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi rahvakomissar [[Boris Kumm]][[ 17. märts]] [[1941]] kuni augustini [[1941]]. aastal;

**Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi rahvakomissari asetäitja [[Aleksei Škurkin]] [[10. aprill]] [[1941]]-

*Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi sekretariaadi ülem [[Personaalne auaste#NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus|riikliku julgeoleku seersant]] [[Boris Gavrilevitš]]

*Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Valitsuse [[Eestimaa Kommunistlik Partei|parteiorganisatsiooni]] "10-a" sekretär [[Robert Hinno]] (1895-6. märts 1941);

 

===Eesti NSV RJRKi organisatsioon===

*[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi 2. osakond]]- '''salajas-poliitiline osakond''' (“nõukogudevastaste parteide ja organisatsioonide jälgimine”; tegeles natsionalistliku elemendi arvestusega, infokogumist agentide ja informaatorite abil, kirjavahetuse kontrollimisega, lendlehtede autorite ja levitajate selgitamisega, [[EK(b)P KK]] ja [[Eesti NSV SARK]]-i informeerimisega rahva meeleoludest)

** [[Rudolf James]]

** 1. jaoskond, ülem [[Personaalne auaste#NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus|riikliku julgeoleku leitnant]] [[Aleksei Natalitš]]

** 2. jaoskond, ülem [[Personaalne auaste#NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus|riikliku julgeoleku vanemleitnant]] Vladimir Makarov

*[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi 3. osakond|Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi '''vastuluureosakond''']], kontrollis välismaiseid luureteenistusi ja tegutses baltisakslaste ümberasumise ([[Umsiedlung]]) protsessi jälgimisel, jälitades kõiki, kes olid avaldanud sellekohast soovi Saksamaale ümberasumiseks.

* [[Eriosakond]] '''sõjaväe lojaalsuskontroll ja vastuluure''', mis teostas kontrolli ja repressioone [[Punaarmee]]ga liidetud [[22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus|22. Eesti Territoriaalse Laskurkorpuse]] ning selle koosseisus olevate [[180. Eesti Laskurdiviis|180.]] ja [[182. Eesti Laskurdiviis]]i sõjaväelaste üle ja järgi.

*Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi Uurimisosakond

**ülem [[Nikolai Kuzminov]], Sergei Kingissepp; ülema abi Aleksei Ivanov

**ülema asetäitja, [[Idel Jakobson]]

 

3. Eriosakond koosnes jaoskondadest, üks jaoskond asus [[konspiratiivkorter]]is Tallinnas [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maanteel]]l<ref>[http://kultuur.elu.ee/ke490_nkvd.htm Eesti NKVD loomine]</ref>. Teine jaoskond oli avalik ning asus [[Pagari tänav]]a hoones, tegutsedes andmete ja informatsiooni kogumisega. Kolmas jaoskond, mis kandis nimetust „Salajaste andmete kogumine” ning asus konspiratiivkorteris aadressil [[Tõnismägi]] maja nr. 5, korteris nr. 17, see jaoskond kasutas [[andmete salajane kogumine|andmete salajasel kogumisel]] agentideks miilitsa, tööinspektuuri, korteritoimkondade, tuletõrje ja igasugu muude süütu ilmega asutuste teenistujaid. Sellele osakonnale allusid ka salajased kaastöölised – NKVD agendidOsakonna koosseisus oli ka jaoskond, mis vormistas arreteerimisi ja pidas tagaotsitavate ja tabatud isikute üle arvestust.

 

:ENSV RJRK keskaparaadile operatiivalluses olid ka NSVL RJRK alluvad Transpordijulgeolekuasutsused ja NSVL Sisevägede konvoiüksused.

{{vaata|Inimsusevastased kuriteod ja Nõukogude okupatsioon Eestis 1940–1941#NSVL SARKi SV Raudteeehitiste valveüksused)}}

 

NKVD juures tegutses veel erilise alajaoskonnana [[sisemine valverühm]], mis koosnes eriti ustavatest meestest ülitugeva relvastusega. See koosnes peaaegu täiesti venelastest ja nende ülesandeks oli ka mahalaskmiste teostamine. Surmaotsuste täideviimise eest vastutas komandandi ametikohal olev NKVD töötaja [[Arnold Brenner]] ning kindlustas SARKi [[Pagari tänava sisevangla]] ([[Pagari tänav]]a keldris)ülem [[Mihhail Sõtšenko]].

 

 

==Eesti NSV RJRK tegevuse lõpp 1941. aastal==

{{algus}}

{{eelnev-järgnev|eelnev=|nimi=[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat]]|aeg=1941; 1944–1946 |järgnev=[[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]<br> (1946–1953}}

=== Eesti NSV RJRKi juhtkond, 1943–1946 ===

*kindralmajor [[Boriss Kumm]], Eesti NSV riikliku julgeoleku rahvakomissar

**riikliku julgeoleku alampolkovnik [[Aleksandr Mihhailov]], Eesti NSV riikliku julgeoleku rahvakomissari asetäitja (1944–);

**alampolkovnik [[Pavel Pastelnjak]], Eesti NSV riikliku julgeoleku rahvakomissari asetäitja (1945. aasta märts –);

**alampolkovnik Vladimir Vedejev, Eesti NSV riikliku julgeoleku rahvakomissari asetäitja kaadrite alal (1944. aasta oktoober –),

* sekretariaat

Eesti NSV RJRKi juhtkond ja keskasutused asusid hoonesse [[Pagari tänav]] 1, Tallinnas, koheselt pärast Tallinna hõivamist Punaarmee poolt 22. septembril 1944. aastal.

 

=== Eesti NSV RJRKi organisatsioon, 1943–1946 ===

*Operatiivosakond, osakonnaülema asetäitja [[Nikolai Suhharev]]

* Uurimisosakond, ülem [[Idel Jakobson]]

*Kaadrite osakond. Ülem [[Vladimir Vedejev]] (RJ rahvakomissari ja ministri asetäitja kaadrite alal), Sergei Vedištšev (kaadriosakonna ülema asetäitja);

* A osakond (''отдел «А»'')- arhiiv, statistika (sõjaväetsensuur kuni 10.11.1945. Ülem [[Georgi Melnikov]];

* V osakond (''отдел «В»'')- posti- ja telegraafiside kontroll ja perlustatsioon, asukohaga Peapostkontoris Tallinnas [[Suur-Karja tänav]]al. Ülem [[julgeoleku alampolkovnik]] [[Aleksei Tarassov]]<ref>[[Pearu Kuusk]], [http://riigi.arhiiv.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/KuuskPearu_Vabastajad_TUNA2008_3.pdf Vabastajad või vallutajad? Siseasjade Rahvakomissariaadi Tartu Linnaosakonna tegevusest 1944. aastal], Tuna, 2008 nr 3</ref>;

*RJRK Sisevangla, [[Pagari tänav]] 1, keldris Tallinnas. Ülem [[Konstantin Kohver]];

* Administratiiv-majandus-rahandusosakond. Ülem [[Vladimir Aspel]] (RJ rahvakomissari ja ministri abi majandusalal), Georgi Botšarov ja Pjotr Voronin (asetäitjad)

{{eelnev-järgnev|eelnev=[[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus]] (1934–1941)||nimi=[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat]] |aeg=1941; 1943–1946|järgnev=[[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium]] <br> (1946–1953)}}

{{lõpp}}

==Vaata ka==

* [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)]] ja [[Inimsusevastased kuriteod ja Nõukogude okupatsioon Eestis 1940–1941]]