Erinevus lehekülje "Pinnaplasmonid" redaktsioonide vahel

resümee puudub
 
==Tähtsus==
Plasmoonika kui uurimisvaldkonna tähtsusest annab märku üha suurenev publikatsioonide arv. Plasmonefektid on laialdases kasutuses [[biokeemia]]s ([[andur]]id) ja [[spektroskoopia]]s. Lisaks võimaldavad plasmonid ühendada elektri- ja valgus[[signaal]]i omadused. [[Elektrisignaal]]il põhinevaid skeeme on küll võimalik teha väga väikeseks, aga signaali [[sagedus]]t 1 GHz oluliselt suuremaks teha ei saa. [[AndmeedastusAndmeside]]es kasutataksegi [[optiline kaabel|optilisi kaableid]], mis võimaldavad palju suuremaid sagedusi, seega ka suuremaid [[andmemaht|andmemahte]]. Väikeste optiliste skeemide tegemisel tuleb kiiresti vastu [[difraktsioon|difraktsioonipiir]], skeemi suurust piirab valguse [[lainepikkus]]. Probleemi üheks lahenduseks on plasmonid, mis ühildab elektriskeemide väiksuse ja optiliste liideste kiiruse. Tänu väga väikestele lainepikkustele on võimalik plasmoneid kasutada suure lahutusvõimega [[mikroskoop]]ide ehitamisel.
 
Siiamaani on üheks probleemiks olnud pinnaplasmonite väike levikukaugus energia [[neeldumine|neeldumise]] ja [[kiirgus|kiirgamise]] tõttu. Selle probleemi peaks lahendama [[SPASER]]<ref>[http://www.nature.com/nphoton/journal/v2/n6/full/nphoton.2008.85.html Spasers explained], Mark I. Stockman, ''Nature Photonics, 2, June, 327, (2008)''</ref>, mis on nagu [[laser]] [[optika]]s, stimuleeritud [[koherentneKoherentsed lained|koherentsete]] pinnaplasmonite allikas.
 
==Ergastamine==
83

muudatust