Erinevus lehekülje "Pinnaplasmonid" redaktsioonide vahel

resümee puudub
P (kribu)
{{keeletoimeta}}
[[Image:Electron density wave - plasmon excitations.png| thumb|350px |ElektrontiheduseLaengutiheduse laine leviminepikivõnkumised metall-dielektrik pinnal. LaenguElektromagnetlainetega tihedusesidestunud laengutiheduse võnkumisi ja seotud elektromagnetlaineid nimetatakse [[Pinnaplasmon polariton|pinnaplasmon polaritonideks]]. Paremal on näidatud elektrivälja ekspotentsiaalneeksponentsiaalne kahanemine kaugusega mõlemasse keskkonda.]]
 
[[File:Prism_Coupler.png | thumb|350px |Joonis 1: (a) Kretschmann ja (b) Otto seadistus. Pinnaplasmon polaritonidePinnaplasmonite ergastamine toimub valguse [[Täielik sisepeegeldumine|täieliku sisepeegeldumise]] tingimustes. MõlemalMõlema juhulseadistuse pinnaplasmonidkorral levivadtekkivad möödapinnaplasmonid metall-dielektriku kokkupuutepindapinnale.]]
 
[[Plasma]] võnkumiste kvanti nimetatakse plasmoniks. [[Plasmon]] on [[Kvaasiosake|kvaasiosake]], mis tuleneb plasma võnkumise kvantiseeritusest. Plasmoneid võib klassikaliselt ette kujutada kui vabade [[Elektron|elektronide]] tiheduse võnkumisi positiivsete aatomituumade suhtes.
'''Pinnaplasmonid''' on koherentsed [[elektronide]] võnkumised, mis tekivad kahe materjali kokkupuutepinnal, kus suhteline dielektriline läbitavus muudab märki ühest keskkonnast teise (näiteks metall-dielektriku kokkupuutepind). Pinnaplasmonitel on madalam energia kui ruumiplasmonitel ehk plasma võnkumisel positiivsete tuumade suhtes. Kui pinnaplasmonid sidestuvad [[footon]]itega, tekib ergastatud olek, mida nimetatakse pinnaplasmon [[polariton]]iteks. Pinnaplasmon polariton saab levida mööda metallipinda, kuni kogu energia on kas neeldunud või kiirgunud.
Lihtne näide plasma võnkumiste kohta on elektrivälja paigutatud metallist osake. Olgu elektriväli suunatud paremale, seega vabad elektronid on liikunud vasakule, et tasakaalustada [[Elektriväli|elektrivälja]]. Kui elektriväli kaob, hakkavad elektronid paremale liikuma omavahelise tõukumise ja positiivsete [[Ioon|ioonidega]] tõmbumise tõttu. Elektronid hakkavad võnkuma edasi-tagasi positiivsete tuumade suhtes, kuni kogu energia on vastastikmõju tõttu hajunud. Plasmonid on sellise võnkumise kvandid. Enamik plasmonite omadusi on kirjeldatavad [[Maxwelli võrrandid|Maxwelli võrranditega]].<ref>{{cite book |last=Maier |first=S.A |year=2007 |title=Plasmonics: Fundamentals and Applications |pages=5}}</ref>
 
'''Pinnaplasmoniteks''' nimetatakse valgusega tugevas vastastikmõjus olevaid plasmoneid. Need tekivad kahe keskkonna kokkupuutepinnal, kus [[suhteline dielektriline läbitavus]] muudab märki. Näiteks metalli ja dielektriku vahelisel pinnal. Pinnaplasmonitel on madalam energia kui [[Ruumiplasmon|ruumiplasmonitel]] ehk elektrongaasi pikivõnkumisel positiivsete tuumade suhtes. Sidestumisel footoniga tekib [[polariton]]. See levib mööda kahe keskkonna kokkupuutepinda kuni selle energia neeldub või kiiratakse.
Pinnaplasmoneid ennustas kõige esimesena R.H. Ritchie 1957. aastal. <ref>{{cite journal |last=Ritchie |first=R. H. |month=June |year=1957 |title= Plasma Losses by Fast Electrons in Thin Films |journal=[[Physical Review]] |volume=106 |issue=5 |pages=874–881 |doi=10.1103/PhysRev.106.874|bibcode = 1957PhRv..106..874R }}</ref> Paljud teadlased tegelesid järgnevatel aastakümnetel pinnaplasmonitega, neist silmapaistvamad olid Heinz Raether, E. Kretschmann ja A. Otto.
 
Pinnaplasmoneid ennustas kõige esimesena R.H. Ritchie 1957. aastal. <ref>{{cite journal |last=Ritchie |first=R. H. |month=June |year=1957 |title= Plasma Losses by Fast Electrons in Thin Films |journal=[[Physical Review]] |volume=106 |issue=5 |pages=874–881 |doi=10.1103/PhysRev.106.874|bibcode = 1957PhRv..106..874R }}</ref> Paljud teadlased tegelesid järgnevatel aastakümnetel pinnaplasmonitega, neist silmapaistvamad olid Heinz Raether, E. Kretschmann ja A. Otto.
 
==Ergastamine==
83

muudatust