Tallinn teise maailmasõja ajal: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
23. rida:
*[[Krulli masinatehas]]e, "[[Volta tehas|Volta]]" elektrotehnika ja masinaehituse vabriku, riiklike sadamatehaste ning mitme tekstiilitööstuse masinad ja seadmed viidi NSV Liitu<ref>[http://www.hot.ee/lvpfoorum/parem-9.html NÕUKOGUDE VÕIMU POOLT TEKITATUD AINELINE KAHJU]</ref>,<ref>Postimees, nr 65, 1. oktoober 1941 lk 65</ref>.
*[[Sadama tänav]]as asunud o/ü Mootori garaažides hävis tules 23 bussi ja teisi veokeid ja Koplis [[ETK metallitehase]]s hävis 40 veoautot, 23 sõiduautot, 17 mootorratast ja 20 reisivagunit. Suuremad põlenud autode kalmistud olid sadama ümbruskonnas, [[Kopli]]s ja [[Stroomi]] metsas, kus nende koguarvu võis arvata 400-le. Endistes [[Kalevi pataljon]]i kasarmuis Koplis põles sisse 70 karilooma.
*[[27. august]]i pärastlõunal süüdati Tallinnas [[Balti jaam]], [[Kopli kaubajaam]] ning [[Tallinn-Sadama raudteejaam]]e hoone. Lõhkelaenguga õhati ka Raudtee pumbatorn [[Telliskivi tänav (Tallinn)|Telliskivi tänaval]]
Eesti tööstus kaotas [[hävituspataljonid]]e ja [[Punaarmee]] hävitustöö tulemusel kokku 324 tööstushoonet. Neist hävis täielikult 152 ja osaliselt 172 tehast ja vabrikut. Neist suuremad olid: [[Põhja paberi- ja puupapivabrik]], [[Balti puuvillavabrik]], 27./28. augusti ööl; masinaehitustehas "[[Ilmarine]]", [[J. Puhk & Pojad veskid]], O. Kilgase ja [[Toferi tekstiilivabrik]]ud ([[Punane Tekstiil]]),
Tuletõrjest ei olnud abi – kustutamistööd olid keelatud ja kui algul tuletõrjujaid mahalaskmisega vaid ähvardati, siis hiljem tapeti [[Kilgase tehas]]e õuel kaks tuld kustutama asunud töölist. Lisaks õhkimisele ja põletamisele
Hävitustööd takistada proovinud tuletõrjujate tegevusest teavitas [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi]]le allunud Tuletõrje [[politruk]] [[Veelman]] Eesti NSV SARKi. SARK arreteeris ka 18 tuletõrjujat, kes paigutati pärast ülekuulamisi vangide laevale „[[Jaen Teär (laev)|Jaen Teär]]”. Purjekal Jaen Teär, millel oli Venemaa vangilaagritesse määratud ligi 500 [[Keskvangla]]st toodud vangi, õnnestus siia jääda. Pääses ka purjekas [[Pärnumaa (laev)|Pärnumaa]], pardal 700 sundmobiliseeritud Eesti meest, keda taheti saata Tallinnast NDV Liidu tagalasse.
41. rida:
Mastaapsete ja sunniviisiliste taastamistööde tulemuseks oli märtsipommitamisel purustatud Estonia – rahvusliku monumendi – taastamine. 1945. aastal toimunud arhitektuurivõistluse järel taastati [[Juugend Eestis|juugend]]teater viie aastaga [[Alar Kotli]] projekti järgi kolmandiku võrra suuremana. Antud ajajärgu arhitektuuristiil aga rõhutas sambaid, ehisviilukesi, [[hammaslõige]]t, [[karniis]]i, lopsakat [[voluut]]i ja selle vahel nõukogude atribuutikat.
Muudes ehitistes säilis asutuste ja kortermajade puhul muule Nõukogude Liidule võõras saksalik [[terrasiitkrohv]], kõrge [[kelpkatus]], hillitsetud [[dekoor]], vaid detailides tuli arglikku nõukogude atribuutikat. Lisandus ka rahvusliku alltooniga pae ohter eksponeerimine.
Suurejoonelisest plaanist suudeti 1950. aastate keskpaigaks valmis ehitada Estoniast vasakule jääv [[Põllumajanduslike Keskühistute Keskliit|Põllumajanduslike Keskühistute Keskliidu]] hoone ([[Enn Kaar]], [[1952]]), mõned elamud Lenini pst (nn teadlaste maja, [[Edgar Velbri]], [[1953]]), Lauteri ja Lembitu tänaval. Lisaks Kultuurikeskust ja Keskväljakut siduma pidanud hoonestu Estonia pst lõunaservas.
| |||