|
[[Pilt:Ongoing conflicts.svg|thumb|230px|Hetkel maailmas peetavad sõjad (mai 2009).{{legend|#000033|Suuremad sõjad – aastas üle 1000 hukkunu.}}{{legend|#666699|Muud konfliktid.}}]]
'''Sõda''' on kahe või enama sõdiva poole relvastatud võitlus. Sõdivaks pooleks võivad olla riigid üksikult või koos mõne teise riigiga. Sõdida võivad ka ühe riigi poliitilised kogukonnad või erinevad piirkonnad omavahel. Selliseid poliitilise vägivalla puhanguid on rahvusvaheliselt hakatud nimetama sõjaks, kui tapetakse 1000 või rohkem inimest.
'''Sõda''' on riikide, rahvaste või muude rühmitiste vaheline [[relv]]astatud võitlus. Tavaliselt on sõja eesmärk [[Geopoliitika|geopoliitiline]]. Oma raamatus "[[Sõjast]]" on [[Preisimaa kuningriik|Preisi]] sõjandusteoreetik [[Carl von Clausewitz]] öelnud, et sõda on [[poliitika]] jätkamine teiste vahenditega."<ref>Carl von Clausewitz. ''Sõjast''. Tallinn 2004.</ref>
Sõda kujutab endast rahuaegse poliitika jätkumist vägivallavahendeid kasutades. See peab lahendama avalikku ja väljakuulutatud vaenuga kujunenud konfrontatsiooni. Sellise tüliküsimuse lahendamisel võivad pooled kasutada mis tahes sobivaks ja tõhusaks peetavat jõudu, kuid alluma sõjaseadustele ja ka õiglase sõjapidamise arusaamadele. Rahulikul teel lahendamatute tüliküsimuste reguleerimisel on sõda viimane vahend. Sõda algab kas sõjakuulutamise või kallaletungiga ning lõppeb ühe poole alistumisega või rahulepinguga. Sõdivate poolte poliitika järgi jaotatakse sõdu õiglasteks ja ebaõiglasteks. Õiglased sõjad on enesekaitsesõjad ning võitlused vabaduse ja demokraatia eest. Ebaõiglased on vallutussõjad ning aktsioonid teiste rahvaste alistamiseks ja nende riisumiseks. Ka rõhutud rahvaste vastupanu mahasurumiseks peetavaid sõdu peab rahvusvaheline õigus ebaõiglasteks sõdadeks.
Sõna ''sõda'' kasutatakse metafoorina ka mittesõjalise konflikti või sõda jäljendava tegevuse kohta, näiteks sõnades ''klassisõda'' ja ''padjasõda''.
Sõja ulatuse ja iseloomu määratlemisel on kasutusel mitmesuguseid nüansse, mis sõltuvad selle pidamise eesmärgist ja ulatusest. Kasutusel on mõisted mäss, ülestõus, ülestõusuliikumine, sissi-, kodu-, kohalik ja piirkondlik sõda. Sõda võib olla globaalne, süsteemidevaheline ja maailmasõda. Sõdu liigitatakse ka relvatüübi järgi tavasõjaks ja tuumasõjaks ning ulatuse ja eesmärgi järgi piiratud sõjaks ja totaalseks sõjaks.<ref> Made, Tiit, (2002) Rahvusvahelised suhted. Valgus: Tallinn. Lk. 954-956 </ref>
Algselt koosnesid sõjad tõenäoliselt väikestest rüüsteretkedest. 12 000 aasta vanusest [[Nuubia]] matmispaigast on leitud vägivalla ohvreid. Alates [[riik]]ide loomisest [[Lähis-Ida]]s umbes 5000 aastat tagasi on sõjategevust esinenud suuremas osas maailmast. [[püssirohi|Püssirohu]] kasutuselevõtmine ja tehnoloogiline areng on viinud moodsa sõjapidamiseni. Tänapäeval kasutatakse sõdades varasemast enamal määral ka [[majandus]]likke, [[diplomaatia|diplomaatilisi]] ja [[ideoloogia|ideoloogilisi]] mõjutusvahendeid.
Kuna sõda pole tavaline poliitiline akt, vaid see on poliitiline instrument, siis võib ta olla ette võetud valitsejate või mõne riigi eliidi dünastiliste või ideoloogiliste eesmärkide täitmiseks või hoopis mõne rahva või hõimurahva egoistlike eesmärkide saavutamiseks.<ref> Made, Tiit, (2002) Rahvusvahelised suhted. Valgus: Tallinn. Lk. 954-956 </ref>
[[Kodusõda]] võivad pidada samas riigis asuvad erinevad osapooled (näiteks [[Inglise kodusõda]]) või mõnel juhul ka eri riigid, mis on olnud varem ühendatud (näiteks [[Ameerika Ühendriikide kodusõda]]).
Sõjal on ka tähtsad juriidilised eesmärgid. 1. Sõda on olemasoleva õiguskorra muutmise vahend. Seda tehakse ühepoolselt omaenda kasuks või sundides teisi riike kohanema põhjalikult muutunud rahvusvahelise süsteemi tingimustega. 2. Sõda on kinnitatud seaduslikel õigustel põhinevate poliitiliste taotluste läbisurumise vahend.
Sõjategevuse algatamisega kaasnevad automaatselt diplomaatiliste suhete tühistamised ning kehtivate rahvusvaheliste lepingute toime peatamine või tühistamine. Seega ei ole sõda üksnes lihtne üleoleva jõu pealesurumise katse, vaid kujutab endast keerulist juriidiliste, majanduslike ja poliitiliste motiivide ning taktikaliste manöövrite ja selle kõigega kaasnevate tagajärgede keerukat kooslust.<ref> Made, Tiit, (2002) Rahvusvahelised suhted. Valgus: Tallinn. Lk. 954-956 </ref>
Sõjapidamine ei ole omane ainult [[inimene|inimestele]]. [[Sipelglased]] osalevad ulatuslikes liikidevahelistes kokkupõrgetes, mida saab pidada sõjaks ning [[šimpans]]id peavad samuti hõimusõdu. Arvatud on ka, et sarnast käitumist esineb teistelgi liikidel, kuid andmeid selle kohta on vähe.<ref name="Times" /><ref name="Colonies" /><ref name="Morphology" />
==Sõjakuulutamine==
== Vaata ka ==
Kolmanda Haagi konventsiooni (1907) järgi määratletud vormiline akt, millega üks riik alustab relvastatud sõjategevust teise riigi vastu ning võtab endale sõdiva poole õigused. Riigi põhiseadus määrab reeglina kindlaks organi, kellel on sõjakuulutamise õigus. Tavaliselt on selleks riigipea, kelle otsuse kiidab heaks parlament.<ref> Made, Tiit, (2002) Rahvusvahelised suhted. Valgus: Tallinn. Lk. 954-956 </ref>
* [[Madala intensiivsusega konflikt]]
* [[Patsifism]]
* [[Põletatud maa taktika]]
* [[Sõdade loend]]
* [[Sõjandus]]
== Viited ==
{{viited}}|allikad=
<ref name="Times">[http://papers.ssrn.com/sol3/papers.cfm?abstract_id=935783 Warrior Ants: The Enduring Threat of the Small War and the Land-mine]. ''Times'', märts 2006. {{väiksem|(inglise)}}</ref>
<ref name="Colonies">[http://www.antcolonies.net/howantscarryonwar.html How Ants Carry on War]. {{väiksem|(inglise)}}</ref>
<ref name="Morphology">[http://jlibsch.web.wesleyan.edu/Ant/Morphology/index.html A Morphological Tour of the Super Organism]. {{väiksem|(inglise)}}</ref>
}}
== Kirjandus ==
{{vikisõnastik|sõda}}
* [[Sunzi|Sun Zi]], ''[[Sõja seadused]]''. ISBN 9985811070
* [[Niccolò Machiavelli]], ''[[:en:s:The Art of War (Machiavelli)|Sõjapidamise kunst]].'' (inglise keeles)
[[Kategooria:Sõjandus]]
{{Link FA|sh}}
[[af:Oorlog]]
| 