Erinevus lehekülje "Bioindikaator" redaktsioonide vahel

resümee puudub
P (teisaldas lehekülje Bioindikaatorid ümbersuunamisega pealkirja Bioindikaator alla: Mu meelest on ainsus loogilisem.)
'''Bioindikaator''' ehk '''bioloogiline indikaator''' ehk '''ökoindikatsioon''' on bioindikatsioonis kasutatav tavaliselt [[liik (bioloogia)|liik]] ([[indikaatorliigid]]) või sellest kõrgem ökoloogiline rühm, kelle järgi saab hinnata [[keskkond|keskkonna]] või [[ökosüsteem]]i seisundit.
{{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2008}}
'''Bioindikaatorid''' (ka '''bioloogilised indikaatorid''') on [[bioindikatsioon]]is kasutatavad, tavaliselt [[liik (bioloogia)|liigid]] ([[indikaatorliigid]]) või kõrgemad ökoloogilised rühmad, kelle järgi saab hinnata [[keskkond|keskkonna]] või [[ökosüsteem]]i seisundit. Harvem kasutatakse bioindikaatoreina ka isendite bioloogilisi ja füsioloogilisi tunnuseid, üksikuid isendeid, populatsioone jt. Bioindikaatoriks võib olla mis tahes [[bioloogiline liik]], [[kooslus]] jt, kelle elutalitlust, [[populatsioon]]e või seisundit vaadeldes saab hinnata ökosüsteemi või keskkonna seisundit.
 
Harvem kasutatakse bioindikaatorina [[isend]]ite [[bioloogia|bioloogilisi]] ja [[füsioloogia|füsioloogilisi]] tunnuseid, üksikuid isendeid ja [[asurkond]]i. Bioindikaatoriks võib olla mis tahes bioloogiline liik või [[kooslus]], kelle elutalitlust, asurkondi või seisundit vaadeldes saab hinnata ökosüsteemi või keskkonna seisundit. Vaadelda võib organismide elujõudu, arvukust, [[katvus]]t ja sagedust, loomadel ka [[käitumine|käitumist]].
Näiteks üks bioindikaatorite kompleks on [[veekogu]]s elavad [[aerjalalised]] ja väikesed [[vähid]]. Neid organisme jälgides võib veekogus avastada probleeme ja hinnata seisundit, vaadeldes nende elusorganismide keemilisi, füsioloogilisi ja käitumuslikke iseloomujooni ja võimalikke muutuseid.
 
Bioindikaatorid reageerivad keskkonnamuutustele kiiresti ja alati ühtemoodi. Neil on keskkonnatingimustest selgesti äratuntav positiivne või negatiivne sõltuvus.<ref name=lekk>[[Urmas Lekk]]. [http://www.ebu.ee/esitlus/BIOindikatsioon.ppt Bioindikatsioon] www.ebu.ee</ref>
Bioindikaatoritena on Eestis põhjalikumalt uuritud [[samblik]]ke. Erineva tundlikkusega samblikuliikide leviku alusel on koostatud nii Tartu kui Tallinna lihhenoindikatsioonilised kaardid, mis iseloomustavad linna eri piirkondade õhu puhtust.
 
Bioindikatsiooni nimetatakse otseseks siis, kui indikaatorliik on otseses seoses indikaatorobjektiga, näiteks [[kannike]] ''[[Viola calaminaria]]'' kasvab [[Alpid]]es [[tsink|tsingi]]maardlail, [[liudsamblik]] elab ainult [[väävel|väävliga]] saastunud kohtades ja [[amööb]] ''[[Gromia naglecta]]'' elab üksnes mürkaineid sisaldavates tööstus[[heitvesi|heitvees]].<ref name=lekk/>
 
[[Jakuutia]]s kasutatakse [[teemant|teemandi]]leiukohtade avastamiseks [[taimestik]]u [[aerofoto]]sid. Neil on näha ümara kujuga [[põõsas]]tikud, mis viitavad [[põõsaslepp|põõsaslepa]] kooslustele. Need suudavad Jakuutias kasvada üksnes kõige viljakamatel [[muld]]adel. Jakuutias on kõige viljakamad alad endised [[vulkaanilõõr]]id, kus asuvadki teemantide leiukohad.<ref name=lekk/>
 
Eelkõige määratakse bioindikaatorite abil looduse antropogeenseid ehk inimtekkelisi muutusi.
 
[[Sipelgad]], eriti [[kuklased]] on tundlikud [[õhureostus]]e ja mullas ladestuvate [[pestitsiid]]ide suhtes. [[Kübarseen]]i, eriti [[pilvik]]uid ja [[puravik]]ke kasutatakse [[raskemetallid]]e liia indikaatoritena. [[Mänd|Männi]][[okas|okkaid]] kasutatakse [[happevihm]]ade indikaatoritena. [[Vääveldioksiid]]i suhtes on väga tundlikud [[kask]], [[võilill]], [[nisu]] ja [[rukis]].<ref name=lekk/>
 
Näiteks üks bioindikaatorite kompleks on [[veekogu]]s elavad [[aerjalalised]] ja väikesed [[vähid]]. Neid organisme jälgides võib veekogus avastada probleeme ja hinnata veekogu seisundit, vaadeldes nende elusorganismide [[keemia|keemilisi]], füsioloogilisi ja käitumuslikke iseloomujoonijooni ja võimalikke muutuseidmuutusi.
 
Bioindikatsioon annab [[õhk|õhu]] saastatuse pikaajaliste muutuste kohta tõesemat teavet kui mõõteaparaadid, sest õhus olevate ühendite kompleksne mõju elusorganismile erineb üksikkomponentide koosmõjust, ent mõõdetakse just üksikute komponentide sisaldust. Sellepärast peab õhu seisundi hindamise [[ideaal]]ne meetod sisaldama nii bioindikatsiooni kui füüsikaliste suuruste mõõtmist.<ref name="Eesti Loodus">[[Tiiu Tõrra]]. [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1230_1212.html Samblikud õhusaaste indikaatoritena] "[[Eesti Loodus]]", september [[2005]]</ref>
 
Bioindikaatoritena on Eestis juba 35 aastat uuritud [[samblik]]ke, sest samblikud on keskkonna suhtes üsna tundlikud<ref name="Eesti Loodus"/>. Eri tundlikkusega samblikuliikide leviku alusel on koostatud nii [[Tartu]] kui [[Tallinn]]a lihhenoindikatsiooniline kaart, mis iseloomustab linna eri piirkondade õhu puhtust. Samblike kaardistamine Tartus näitas, et Tartu õhu seisund on hea<ref name="Eesti Loodus"/>.
 
Sõltuvalt valitud organismide eluvormist saab eristada järgmisi biondikaatoreid:
*[[taimeindikaator]] ehk fütoindikaator
*[[taimeindikaatorid]]
*[[loomaindikaator]] ehk zooindikaator
*[[loomaindikaatorid]]
*[[samblikuundikaator]] ehk lihhenoindikaator
*[[bakterioindikatorid]]
*[[seeneindikaator]] ehk mükoindikaator
*[[keemilised indikaatorid]]
*[[mikroobiindikaator]] ehk bakteriindikaator
*[[keemiline indikaator]]
 
== Vaata ka ==
*[[Biomarkerid]]
*[[Biotest]]
 
== Viited ==
{{Viited}}
 
[[Kategooria:Ökoloogia]]
27 121

muudatust