1. Eesti jalaväediviis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
28. rida:
*16. veebruar 1918, alampolkovnik [[Andres Larka]], diviisi staabiülem.
:Diviisi väeosad:
*[[1. Eesti Jalaväepolk]], kindralmajor [[Ernst Põdder]]i juhtimisel (staap Haapsalus),
*[[2. Eesti Jalaväepolk]], polkovnik [[Johan Unt]]i juhtimisel (staap Viljandis),
*[[3. Eesti Jalaväepolk]], polkovnik [[Peeter Raudsepp (sõjaväelane)|Peeter Raudsepp]] juhtimisel (staap Tallinnas),
*[[4. Eesti Jalaväepolk]], alampolkovnik [[Hendrik Vahtramäe]] juhtimisel (staap Rakveres).
*[[Eesti Suurtükiväebrigaad]], ülema kohusetäitja kapten [[Karl Tiitso]], Tallinnas,
*[[Eesti Insenerirood]], ülem alamkapten [[Artur Normak]]
*[[Eesti Ratsapolk]], ülem [[baltisakslased|baltisakslane]] alampolkovnik [[Adolf Rosenberg]]
*[[Eesti Tagavara Jalaväepataljon]]
ja sõjaväeasutused (näiteks sõjaväekontroll, kõrgem [[sõjakohus]], trükikoda).
==1. Eesti Jalaväediviisi moodustamine==
[[Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee]] taotles luba Venemaa sõjaväevõimudelt 1917. aasta suvel 1. Eesti Jalaväediviisi formeerimiseks. 1917. aasta augustis oli Vene [[Põhjarinde (Esimene maailmasõda)|Põhjarinde]] olukord Riia all kujunenud väga raskeks, tegelik võim sõjaväes oli läinud komiteede ja nõukogude kätte ning demoraliseerunud sõdurid lahkusid hulgakaupa rindelt. Sama olukord valitses ka [[118. jalaväediviis]]is, mis vastutas Lääne-Eesti ja saarte kaitse eest. Seetõttu suhtus eesti jalaväediviisi moodustamise mõttesse positiivselt ka Vene väejuhatus. Kuid luba sellegipoolest ei tulnud ning Eesti Sõjaväelaste Ülemkomiteel käinuks diviisi varustamine üle jõu.
43. rida ⟶ 45. rida:
Diviisi staabi ülesanne oli kõigi eesti rahvusväeosade juhtimine. Peale nelja jalaväepolgu, mis diviisi staabile allutati või selle alluvuses moodustati, alustati ka suurtükiväebrigaadi, ratsaväepolgu ja väiksemate eriüksuste formeerimist<ref>[http://www.ra.ee/erafondiloend/index.php/structure/index?id=5 1917. aasta revolutsioon ja sõjavägi]</ref>.
== 1. Eesti jalaväepolk 1917/1918 aastal==
{{Väeüksus
|nimi= 1. Eesti Jalaväepolk <br> ''1-ый Эстонский Пехотный Полк''
|pilt=
|pildiallkiri=
|aeg= 1917 – 1918
|riik=[[Venemaa Vabariik]]<br>[[Eestimaa kubermang]]
|kuuluvus=1. Eesti Jalaväediviis
|haru=
|liik=[[jalavägi]]
|ülesanne=
|suurus=[[polk]]
|praegune_ülem=
|lahingud=
|ülemad=
|märkimisväärsed_ülemad=
}}
*polkovnik [[Siegfried Pinding]], (23.4.1917 –), 1. Eesti jalaväepolgu ülem,
*polkovnik [[Aleksander Tõnisson]], (23.5.1917 –), 1. Eesti jalaväepolgu ülem,
*alampolkovnik [[Ernst Põdder]], (11.1917 –), 1. Eesti jalaväepolgu ülem.
''Vaata ka [[1. Jalaväerügement]]''
== 2. Eesti jalaväepolk 1917/1918 aastal==
{{Väeüksus
|nimi= 2. Eesti Jalaväepolk <br> ''2-ой Эстонский Пехотный Полк''
|pilt=
|pildiallkiri=
|aeg= 1917 – 1918
|riik=[[Venemaa Vabariik]]<br>[[Eestimaa kubermang]]
|kuuluvus=1. Eesti Jalaväediviis
|haru=
|liik=[[jalavägi]]
|ülesanne=
|suurus=[[polk]]
|praegune_ülem=
|lahingud=
|ülemad=
|märkimisväärsed_ülemad=
}}
*[[Jaan Maide]] (-12.1917), 2. Eesti jalaväepolgu ülema kt,
*polkovnik [[Johan Unt]],
:Polgu adjutant: [[Hans Matson]]
*2. Eesti polgu I pataljon (Viljandis)
**1. rood,
93. rida ⟶ 132. rida:
Otsuse rahvusväeosad laiali saata langetasid enamlased 13. ja 14. jaanuaril Tallinnas korraldatud [[Eesti Sotsialistlikkude Sõjaväelaste Kongress]]il. Otsuse elluviimiseks võtsid nad 29. jaanuaril üle [[Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee]], 19. veebruaril saatsid laiali [[Eesti Diviis]]i staabi ja andsid käsu likvideerida [[Eesti Tagavarapataljon]], 22. veebruaril algas 3. Eesti jalaväepolgu likvideerimine ning 24. veebruaril tegid nad korralduse 4. Eesti jalaväepolgu laialisaatmise kohta. Analoogsed protsessid leidsid aset ka Viljandis.
''Vaata ka [[2. Üksik Jalaväepataljon]]''
== 3. Eesti jalaväepolk 1917/1918 aastal==
{{Väeüksus
|nimi= 3. Eesti Jalaväepolk <br> ''3-й Эстонский Пехотный Полк''
|pilt=
|pildiallkiri=
|aeg= 1917 – 1918
|riik=[[Venemaa Vabariik]]<br>[[Eestimaa kubermang]]
|kuuluvus=1. Eesti Jalaväediviis
|haru=
|liik=[[jalavägi]]
|ülesanne=
|suurus=[[polk]]
|praegune_ülem=
|lahingud=
|ülemad=
|märkimisväärsed_ülemad=
}}
*alampolkovnik J.Põrk, polgu ülem;
*alampolkovnik [[Ernst Põdder]], 19.10.1917 – 11.1917, 2. Eesti Jalaväepolgu üksikpataljoni ülem;
*alampolkovnik [[Peeter Kann]], 9.12.1917 –,
*polkovnik [[Peeter Raudsepp (sõjaväelane)|Peeter Raudsepp]], 16.1.1918 –
[[5. märts]]il 1918. aastal saadeti polk Tallinnas, [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|saksa okupatsioon]]ivõimude korraldusel laiali.
==Üksik Tallinna Eesti pataljon==
Üksuse moodustamise ajal [[eesti rahvusväeosad]]e moodustamise algetapis ajavahemikul 26. september ([[ukj]] 9. oktoober) – 9. (ukj 22.) oktoober 1917. aastal kandis väeosa ''Üksiku Tallinna eesti pataljon''i nimetust.
===2. Eesti polgu üksikpataljon===
9. ([[ukj]] 22.) oktoober – 16. (ukj 29.) oktoober 1917. aastal, kandis üksus nimetust 2. Eesti Polgu üksikpataljon.
Pataljon luges oma asutamispäevaks 6/[[19. oktoober|19. oktoobrit]] [[1917]], mil [[Peeter Suure Merekindlus|Tallinna merekindluste]] komandant kontradmiral [[Pjotr Leskov]] andis päevakäsu nr. 50:
{{tsitaat|''§ 1. Tallinnas asuvast 1390 mehest koosneva eestlaste komando käsen kuni 2. Eesti polgu formeerimiseni koondada eraldi pataljoni, kolonel [[Ernst Põdder|Põdder]]i juhatusel. Valmis formeeritud pataljon lugeda asunuks [[Peeter Suure Merekindlus|kindluse garnisoni]] väeosade koosseisu.''||}}
===Üksik Tallinna eesti polk===
Ajavahemikul 16. (29.) oktoober – 13. (26.) detsember 1917. aastal, kandis üksus nimetust ''Üksik Tallinna Eesti polk'' ning allus Tallinna piirkonnas asuva [[Peeter Suure Merekindlus]]e maavägedele, erinevalt moodustatud [[1. Eesti polk|1.]] ja [[2. Eesti polk|2. Eesti polgust]], mis allusid Vene Põhajarinde [[118. jalaväediviis]]ile.
[[5. märts]]il 1918. aastal saadeti polk Tallinnas, [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|saksa okupatsioon]]ivõimude korraldusel laiali.
===3. Eesti jalaväepolk ===
1918. aasta novembris moodustati [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutise Valitsuse]] poolt endise [[1. Eesti jalaväediviis]]i baasil Eesti rahvavägi. 21. novembril nimetati rahvaväe tuumikuks olev 1. Eesti jalaväediviis - [[1. Diviis]]iks, mille koosseisu kuulusid kõik rahvaväe sõjaväeosad, sealhulgas uuesti Võrus formeeritav 3. polk.
Polgu staap asus [[Võru]]s, [[Kreutzwaldi tänav]] 30 (tolleaegse nimetusega Riia uulits), polgu formeerimine ja relvastamne toimus Saksa 388. jalaväerügemendi ja saksa sõdurite ''Soldatenraat''i vastutegevuse olukorras.
Ajavahemikul 13. (26.) detsember 1917. aasta – 5. aprill 1918. aasta kandis väeosa 3. Eesti jalaväepolgu nimetust. 1918. aastal ajavahemikul [[30. november]] – [[17. detsember]], kandis väeosa nimetust '''3. (Eesti) Rahvaväe polk''' ja asukoha tõttu ka 21. novembrist – 30. novembrini 1918. aastal '''(3.) Võru Eesti polgu''' nimetust, väeosa nimetati 17. detsembril 1918. aastal '''3. Eesti jalaväe polguks''', lühidalt 3. jalaväepolguks ning kandis seda nimetust kogu [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] jooksul kuni [[10. mai]]ni 1920. aastal.
*Polguülem, alampolkovnik (''alamoberst'') Eduard-Alfred Kubbo
*I Pataljon, ülem kapten [[Johan Schmidt]] ( – 21.1.1918);
*1. rood, ülem leitnant [[Jaan Hermann]]
*2. rood,
*3. rood, ülem leitnant [[Karl Ainson]]
*4. rood, ülem [[lipnik]] [[Paul Hinno]]
*II Pataljon, ülem staabikapten [[Jaan Kruus]]
*5. rood, ülem staabikapten Berg
*6. rood, ülem Jaan Madison
*7. rood,
*8. rood,
*9. rood,
*Ratsamaakuulajate komando, ülem [[Nicolai Fischer]]
*Sidekomando, ülem alamleitnant [[Jaan Madison]];
*Jalamaakuulajate komando, ülem alamleitnant Kubbo
*Sapöörikomando, ülem leitnant [[Otto Erma]]
*Kuulipildujakomando, staabikapten Univer
*Töörood, ülem [[staabikapten]] August Tõnisoff.
''Vaata ka [[3. Üksik Jalaväepataljon]]''
== 4. Eesti jalaväepolk 1917/1918 aastal==
{{Väeüksus
|nimi= 4. Eesti Jalaväepolk <br> ''4-ый Эстонский Пехотный Полк''
|pilt=
|pildiallkiri=
|aeg= 1917 – 1918
|riik=[[Venemaa Vabariik]]<br>[[Eestimaa kubermang]]
|kuuluvus=1. Eesti Jalaväediviis
|haru=
|liik=[[jalavägi]]
|ülesanne=
|suurus=[[polk]]
|praegune_ülem=
|lahingud=
|ülemad=
|märkimisväärsed_ülemad=
}}
:Polgu ülem: [[kapten]] [[Henrik Vahtramäe]], (6.12.1917 –), 4. Eesti Jalaväepolgu ülem.
4. Eesti Jalaväepolgu formeerimist alustati Eesti Jalaväediviisi ülema käsul 6. detsembril 1917 Rakveres. Selle formeeris [[kapten]] [[Henrik Vahtramäe]], kes jäi polguülemaks kuni polgu likvideerimiseni<ref> [http://www.epl.ee/artikkel/432788 Eesti rahvusväeosade struktuurist ja isikkoosseisust]</ref>.
*I Pataljon
103. rida ⟶ 224. rida:
**11. rood, ülem prapoštšik [[Egon Limberg]],
**12. rood, ülem prapoštšik [[Kristjan Aulik]].
''Vaata ka [[4. Üksik Jalaväepataljon]]''
==1. Eesti Jalaväediviisi osalemine I maailmasõjas==
1917. aasta sügiseks, kui hakkas [[Saksa Keisririik|Saksa Keisririigi]] vägede pealetung Mandri-Eestile, osales 1. Eesti polk 16. – 18. oktoober 1917 toimunud Saaremaa ja Muhumaa kaitsmisest sakslaste vastu, kuid seoses [[anarhia]]ga Vene armees kujunes operatsioon katastroofiliseks. Sakslased võtsid saartel vangi 1000 Vene ohvitseri ja 20 tuhat sõdurit, nende hulgas 16 eestlasest ohvitseri ja 1582 eestlasest sõdurit. Surma sai 20 eestlasest ohvitseri ja 150 eestlasest sõdurit.
| |||