Parred: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
'''Parred''' ehk '''reheparrel''' olid peened [[latt|latid]] ([[palk|palgid]]), mis olid asetatud [[rehetuba|rehetoa]] [[lagi|lae]]alustele [[aampalk]]idele ehk [[tala (ehitus)|tala]]dele ([[lõsn]]adele) [[vili|vilja]] [[kuivatamine|kuivatamiseks]] sügisel pärast [[saagikoristus|koristus]]t ja enne [[viljapeks]]u.
 
Nad kujutasid endast suitsunud [[ümarpalk]]e, mille läbimõõt oli umbes 15 cm. Nad asetsesid lahtiselt kahel tugeval pikitalal ja nende arv oli olenevalt rehetoa suurusest 9...18 (keskmiselt 12...15). Neid sai liigutada ning tavaliselt olid nad jaotatud kolmeks või neljaks rühmaks ('''lauguseks''').
 
Igal parrel võis kuivada kolm-neli püstiasendis [[viljavihk]]ude koormat. Kuivatamise eesmärk oli ära hoida vilja hallitamist. Viljavihud pandi kuivama ('''aheti''') lauguste kaupa. Alustati rehetoa [[rehealune|rehealuse]]poolsest osast ja lõpetati ahju ääres. Vilja kuivama panemist nimetati '''ahtmiseks'''. Parsil kuivavat vilja või ka ühel laugusel kuivavat viljaportsjoni nimetati '''ahteks''' (nimetav: '''ahe''').
 
Kui partel parajasti vilja ei olnud, olid nad kaheks rühmaks kokku lükatud, nii et nendel sai magada või kuivatada [[küttepuud|küttepuid]] või nõude tegemiseks ette nähtud puid. Magamiseks kasutati parsi juhul, kui kõik ei mahtunud alla magama. Tavaliselt magasid parsil teenijad või nooremad inimesed.