Liège: erinevus redaktsioonide vahel

[[1880. aastad|1880-ndatel]] projekteeris [[Henri Alexis Brialmont]] [[Liège'i kindlustused]], 12 kindlustust, mis linna igast suunast ümbritsesid. Nende eesmärk oli takistada vaenlase edasiliikumist. Siiski olid kaitserajatised ebakvaliteetsed ja mõeldud oma projekteerimise aegsete, mitte 20. sajandi relvadega ründava vaenlase vastu sõdimiseks. Sellegipoolest, kui puhkes [[Esimene Maailmasõdamaailmasõda|Esimene Maailmasõdamaailmasõda]], olid nad [[Saksamaa sõjavägi|Saksa sõjaväele]] suureks takistuseks. [[Schlieffeni plaan]] nägi ette kogu Belgia läbimise kiirmarsil, peaaegu vastupanu kohtamata, kuid kindlustused panid Saksamaa rünnakutele vastu 12 päeva ([[4. august|4.]]–[[16. august]]ini [[1914]]), aidates nurjata Saksamaa [[välksõda|välksõja]] plaani. Seevastu järgnenud vastupanuliikumine oli märksa lühiajalisem kui valitsuse plaanid ette nägid. Pärast sõja lõppu sai Liège [[Auleegioni orden]]i.

Pärast [[Teine Maailmasõdamaailmasõda|Teise Maailmasõjamaailmasõja]] lõppu tekkis rahva seas protest kuninga [[Leopold III]] vastu, keda osa rahvast nägi kollaboraatorina Saksa okupatsiooni ajal. [[1950]]. aasta juulis puhkes Liège'is üldstreik, mis viis lõpuks kuninga loobumiseni oma troonist oma vanima poja [[Baudouin]]i kasuks.