Fjodor Apraksin: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
LaaknorBot (arutelu | kaastöö)
P r2.5.2) (robot muutis: no:Fjodor Apraksin
P Aasov - Azov
1. rida:
{{keeletoimeta}}
{{allikad}}
[[Pilt:Fyodor Matveyevich Apraksin.jpg|thumb|200px|Fjodor Matvejevitš Apraksin, 19 saj. [[Riiklik Ermitaaž]] ([[Sankt-Peterburg]])]]
[[Krahv]] '''Fjodor Matvejevitš Apraksin''' ([[vene keel]]es ''Федор Матвеевич Апраксин'') ([[27. oktoober]] [[1661]] – [[10. november]] [[1728]] [[Moskva]]) oli [[Venemaa]] sõjaväelane ja riigimees, [[Peeter I]] lähikondlane ja Vene laevastiku looja, aastatel [[1700]]–[[1707]] Vene admiraliteedi ülem, [[1708]] Vene laevastiku kindraladmiral, [[1717]] admiraliteedikolleegiumi president ja [[Soome]] tsiviilkuberner, [[Eestimaa kindralkuberner]] [[1719]]–[[1728]], alates [[1723]] [[Baltimere Laevastik]]u ülem.
17. rida ⟶ 18. rida:
[[1707]]. aastal määrati Apraksin [[admiral]]iks ja määrati Venemaa Admiraliteedi presidendiks. [[1708]]. aastal olles [[Ingerimaa]]l asuvate Vene maaja laevastiku komandöriks juhtis sõjategevus Rootsi vägede vastu [[Koporje lahe]]s, tekitades neile suuri kaotusi. Eduka sõjategevuse eest autasustati [[tegelik salanõunik|tegeliku salanõuniku ]] auastmega ja [[krahv]]i tiitliga.
 
[[1709]]. aastal saadeti ta tsaari poolt Lõuna-Venemaale, selleks et luua Aasovi laevastik ning valitseda [[AasovAzov]]i linna. [[1710]]. aastal naasis Peterburi, et osaleda lahingutes Rootsi vägedega [[Viiburi]] piirkonnas. Kindluse vallutamise eest autasustati [[Peeter I]] poolt [[Püha Andrease orden]] ja kuldse briljantidega kaunistatud mõõgaga. Samuti oli esimene sõjaväelane Venemaal, kes nimetati [[kindraladmiral]]iks. [[1711]]. aastast juhtis Apraksin [[Aasovi laevastik]]u. Peale ebaõnnestunud [[Pruti sõjakäik]]u [[Osmanite impeerium]] vastu, rahulepingu tulemusena oli Venemaal kohustuseks Aasovi piirkonna kaitserajatiste ja laevastiku hävitamine, millega pidigi vastavalt tsaari korraldusele tegelema, need ka varem ehitanud Apraksin.
 
[[1712]]. aastal määrati Apraksin [[Eestimaa]], [[Ingerimaa]] ja [[Karjala]] valitsejaks ning nendel maadel asuvate sõjavägede ja sõjalaevastiku ülemaks. [[1713]]. aastal [[galeer]]ilaevastiku ja dessandi juhina osales lahingutes Rootsi vägedega, mille käigus vallutas [[Helsingi]] linna. Lahingus [[27. juuli]]l [[1714]] lahingus juhtis galeerilaevastikku ning osales ise [[abordaaž]]irünnakut, mis tõi venelastele võidu.