Redaktsioon: 28. september 2011, kell 11:17 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 89 960 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 26. jaanuar 2012, kell 15:24 redigeeri eemalda Avjoska (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 91 585 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''Arthur-Aleksander Lossmann''' [[Vabadusrist\|VR I/2]] ([[5. oktoober]] [[1877]] [[Vana-Vändra vald]], [[Pärnumaa]] – [[1. august]] [[1972]] [[London]]) oli Eesti sõjaväelane ([[kindralmajor]]) ja arst. Arthur Lossmann lõpetas [[1904]]. aastal [[Peterburi]] sõjaväe-meditsiiniakadeemia. Aastatel [[1907]]-–[[1914\|14]] töötas ta Peterburis sõjaväemeditsiini alal. Osales sõjaväearstina [[Vene-Jaapani sõda\|Vene-Jaapani sõjas]], [[Esimene maailmasõda\|Esimeses maailmasõjas]] ja [[Eesti Vabadussõda\|Eesti Vabadussõjas]]. Teenete eest Vabadussõjas sai Lossmann kolmandiku [[Valtu mõis]]ast, millest kujunes perekonna suvekodu. Aastatel [[1920]]-–[[1935\|35]] oli Arthur Lossmann Eesti [[Sõjavägede Tervishoiuvalitsus]]e ülem, aastast [[1922]] sanitaarkindralmajor. [[1935]]. aastal läks A.r Lossmann vanuse tõttu erru ja uueks Kaitseväe Tervishoiuvalitsuse ülemaks sai [[Martin Jervan]]. 9. rida: [[Teine maailmasõda\|Teise maailmasõja]] ajal [[1944]]. aastal põgenes ta [[Saksamaa]]le ja aastast [[1947]] elas [[Inglismaa]]l. [[14. november\|14. novembril]] [[1998]] maeti 1972. aastal Londonis surnud Arthur Lossmann, tütar [[Nora-Vanda Morley Fletcher]]i algatusel ümber [[Vabadussõja kõrgemate juhtide memoriaal]]i Tallinna [[Kaitseväe kalmistu]]le, kuhu varem olid sängitatud ka [[Johan Unt]] (~~surn.~~surnud 1930) ja [[Ernst Põdder]] (~~surn.~~surnud 1932). == Raamat ==

Arthur Lossmann: erinevus redaktsioonide vahel