Närvikude: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Hannahi (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Hannahi (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
54. rida:
[[Vabad närvilõpmed]] on paigad, kus toimub närvikoe kontakt teiste kudedega- epiteeli-, side- ja [[lihaskoega]]. Närvilõpmed on [[retseptoorsed]] (ärrituse vastuvõtmine ja transformeerimine erutuseks) ja [[efektoorsed]] (närviimpulsside ülekandmine närvist lõpporganisse). Retseptoorsed närvilõpmed on vabad (hargnevad isoleerimatult koeelementide vahel) ja mittevabad (tavaliselt kaetud glioosse ja sidekoelise kattega ning kannavad selliselt retseptoorsete inkapsuleerunud närvilõpmete nime- [[Vater- Pacini kehake]], [[Meissneri kehake]] jt.) <ref name="hist text" />
==Erutuse ülekanne==
[[Pilt:Synapse Illustration2 tweaked.svg‎|pisi|Erutuse ülekanne]]
Omavahel ühendavad rakke sünapsid ning seega erutuse ülekanne ühelt rakult teisele toimub sünapsi vahendusel. Neid võib ühel neuronil olla kuni mitukümmend tuhat. Närviraku akson võib moodustada akson-sooma (spinaalganglionis neurotsüüdi akson kontakteerub järgmise raku pinnaga), akson-dendriit ([[väikeaju glomeerulites]] neurotsüüdi akson kontakteerub naaberraku dendriitidega) või akson-akson (erutus ei läbi antud rakukeha, läheb sellest mööda) sünapseid. Sünaps koosneb aksoni moodustatud presünapsist ning mõjutust vastuvõtval rakul olevast postsünapsist. Nende vahele jääb sünapsipilu. Presünapsis on arvukalt 30–50 nm diameetriga põiekesi ehk vesiikuleid, mis sisaldavad transmitterit ehk mediaatorit ehk ülekandeainet.