Närvikude: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Hannahi (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Hannahi (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
25. rida:
*# [[pigment]], mis kujutab endast kas jääkaineid telolüsosoomides (vananemispigment lipofustsiin) või talitluslikult olulist rakusisaldist [[melaniini]]. <ref name="histology" />
 
[[Pilt:NisslHippo2.jpg|pisi|Nissli substants]]
Peaaegu iga närvirakk omab vähemalt kahte eri tüüpi jätkeid: [[dendriite]] ja [[aksonit]]. Ärritust vastu võtvad närviraku jätked on dendriidid ja tekkinud impulssi erutuslainena edasi juhtiv jätke on neuriit ehk akson. Igal neuronil on lugematul hulgal dendriite, on harv juhus kui neid kas pole või on ainult üks. Dendriidid suurendavad raku pinda ja tänu sellele ka raku ärritust vastuvõtvat võimsust- kutsutakse ka [[retseptiivväljaks]]. Dendriidid on lühemad kui aksonid ning nad muutuvad rakukehast kaugenedes peenemaks. Aksoneid on seevastu rakul ainult üks. Akson võib olla pikem kui 1 meeter. Aksoni tsütoplasmat kutsutakse [[aksoplasmaks]] ning see on perikarüoni tsütoplasma jätk. Koostiselt puuduvad aksonis Nissli substantsid. Aksonid on üldiselt ümbritsetud lipiide sisaldavast müeliini kihist. Neuraalne vastus on sooritatud aktsioonipotentsiaali kaudu "kõik või mitte midagi" printsiibil. Huvitav nähtus, mis aksonis aset leiab, on [[aksonaalne transport]]. Kuna akson ei sisalda ei [[ribosoome]] ega [[endoplasmaatilist retiikulumi]], siis [[proteiinid]] sünteesitakse närviraku kehas ja mõned ka dendriitides. [[Valgud]] tuleb transportida rakukehast aksonisse. Lisaks transporditakse nii ka [[vesiikuleid]], [[neurotuubuleid]] ja [[neurofilamente]]. Neuroni tsütoplasma on pidevas liikumises. Neuroni jätketes toimub tsütoplasma liikumine mõlemas suunas- terminaalidesse ([[anterograadselt]]) ja tagasi ([[retrograadselt]]). <ref name="üldhistoloogia" />