Närvikude: erinevus redaktsioonide vahel

{{vikinda}}

'''Närvikude''' on kude, mis kogub ärritusi sise– ja väliskeskkonnast, muudab neid närviimpulssideks, juhib vastuvõtu–, korrelatsiooni– ja tõlgendusaladesse ning seejärel efektoorsetesse organitesse. <ref name="text hist" />

==Lühikokkuvõte==

Närvikoe põhiülesanne on kommunikatsioon. Närvikude on levinud üle kogu keha ja on tihedasti seostunud enamiku kudede ja organitega. Närvikoe peamisteks struktuuriühikuteks on kahesugust tüüpi rakud: [[närvirakud]] ehk [[neuronid]] ehk [[neurotsüüdid]] ning neid ümbritsevad tugirakud ehk [[gliiarakud]]. Areneb [[neuroektodermist]] ja osaliselt [[mesenhüümist]] (mikrogliia). [[Närvisüsteemis]] moodustavad neuronid nn. [[refleksikaare]]. Üldiselt on närvikude [[inertne]] (rakud ei paljune) ja koeliselt [[homogeenne]] (ei jagune alaliikideks). Närvirakke ühendavad omavahel [[sünapsid]] ning info ülekandel on vajalik [[keemilise transmitteri]] olemasolu sünapsis. <ref name="üldhistoloogia" /> <ref name="text hist" />

#[[parasümpaatiline närvisüsteem]], mis ilmneb keha puhkeseisundis ja mida iseloomustab südamelöögisageduse langus, kiire seedimiskiirus, vererõhu langus. <ref name="medits" />

==Neuroni ehitus==

Neuronite ehk neurotsüütide ehitus on rakuline ja kiuline. Neurotsüüdi rakukeha nimetatakse närvirakuks kitsamas mõistes ja tema jätkeid [[närvikiududeks]]. Täpsemalt on närvikiud närviraku jätke koos teda ümbritsevate kaitsvate glioossete katetega. [[Müeliinikiududel]] on kateteks [[müeliinkest]] ja [[neurilemm]] ehk [[Schwanni kest]], müeliinitutel kiududel vaid neurilemm. Iga neuron koosneb tuuma sisaldavast [[rakukehast]] ehk [[soomast]] ehk [[perikarüonist]] ning jätketest- [[aksonist]] ja [[dendriididest]]. Tuum, mis asub perikarüoni keskel, on suur võrreldes raku mõõtmetega. Perikarüon on [[tsütoplasma]] mass, mis ümbritseb [[tuuma]] ning mis koos tuumaga moodustab [[rakukeha]]. Rakud ise varieeruvad oma suuruselt, tavaliselt on närvirakkudel pigem suured rakukehad. Kõige suuremad on suuraju koore [[püramiidrakud]] ja [[spinaalganglionide]] rakud ning kõige väiksemad on väikeaju [[sõmerrakud]] ja [[silma võrkkesta bipolaarrakud]]. Perikarüoni tsütoplasmas leidub kõige tavalisemaid raku organeid nagu näiteks [[Golgi kompleks]], [[mitokondrid]] ja [[tsentrosoomid]].

*Neuroni spetsiifilised osad on: