Tallinna raad: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
1. rida:
'''Tallinna raad''' oli [[Tallinn]]a linna valitsus- ja kohtukolleegium keskajast kuni 2. detsembrini 1889. aastal.
Tallinna rae asemel moodustati kohaliku omavalitsusorganina [[Tallinna Linnavalitsus]] [[1887]]. aastal [[26. märts]]il, [[Venemaa keiser|Venemaa keisri]] [[Aleksander II]] [[ukaas]]iga, kui kehtestati [[Läänemere kubermangud]]e linnades [[1870. aasta Vene üldine linnaseadus]]. Uue Linnaseaduse kohaselt said linna omavalitsusorganiteks neljaks aastaks valitav linnavolikogu (Linnaduuma), kes omakorda valis neljast [[linnanõunik]]ust koosneva linnaameti
8. rida:
;Tallinna rae ülesanneteks olid:
*linna esindamine rahvusvahelisel areenil
*hoolitsemine Tallinna kohustuste täitmise eest [[Hansa liit|Hansa liidu]] liikmena ja osalemine [[hansapäev]]adel,
*kaubandusläbirääkimiste pidamine,
22. rida:
Vanima [[Taani kuningas|Taani kuninga]], [[Christoffer I]] poolt [[1257]]. aastal Tallinnale antud Lübecki õiguse koodeks ei määratlenud täpsemalt rae koosseisu moodustamise põhimõtteid. Koodeksi paragrahvid puudutasid peamiselt raeliikmete õigusi ja kohtufunktsioone.
;
1282. aasta koodeks sätestas:
*rae poolt antud ameti pidaja ei või olla rae liige,
49. rida:
==Tallinna rae tegevus==
Tallinna raad tegutses oma algetapil aastakaupa kahe vahetusena: korraga tegutsesid linnavalitsemisel vaid pooled raeliikmed, kes moodustasid nn. istuva ehk istungeid pidava rae (''sitzender Rat''). Teist osa aktiivsest tegevusest tagasi tõmbunud raeliikmetest nimetati vanaks raeks (''alter Rat''). Vahetus toimus [[1. august]]il (''Petri ad vincula''
13. sajandi teisest poolest oli raeistungite eesotsas kaks [[bürgermeister|bürgermeistrit]], raehärrade arv aga varieerus 19 ja 25 vahel. Kuna algselt oli raehärra amet [[auamet]], oli raehärradel istungitest vaba aastat vajalik oma elu- ja majandustegevuse korraldamiseks. Siiski võtsid “vana rae” liikmed osa oluliste otsuste langetamisest või täitsid tähtsamaid avalikke ameteid nagu näiteks arveraamatupidaja (''kemmerer'', ''Kämmerer'') või [[Pühavaimu seek|Pühavaimu seegi]] eestseisja.
91. rida:
===Bürgermeistrid ehk konsulid (Bürgermeistern oder Consuln)===
*[[1545]]–1559 [[Jacob Henneke]] (
*[[1550]]–1554 [[Thomas von Wernen]] (
*[[1550]]–1566 [[Johann Hower]] (
*[[1550]]–1562 [[Johann Egeling]] (
*[[1554]]–1586 [[Johann Pepersack]] (
*[[1559]]–1571 [[Arend Packebusch]] (
*[[1562]]–1578 [[Johann Köning]] (
*[[1566]]–1579 [[Ebert Rotert]] (
*[[1571]]–1591 [[Diedrich Corbmacher]] (
*[[1578]]–1608 [[Johann Holtzhausen]] (
*[[1579]]–1584 [[Bartholmeus Rotert]] (
*[[1584]]–1599 [[Hermann Luhr]] (
*[[1586]]–1602 [[Peter Müller]] (
*[[1591]]–1604 [[Mauritz Bretholz]] (
*[[1599]]–1626 [[GHeinrich von Lohn]] (
*[[1602]]–1635 [[Johann Corbmacher]] (
*[[1604]]–1609 [[Simeon von Then]] (
*[[1608]]–1630 [[Johann Derenthal]] (ka Direndal;
*[[1609]]–1626 [[Berent von Gerten]] (
*[[1626]]–1654 [[Georg von Wangersen]] (
*[[1627]]–1634 [[Georg von Lohn]] (
*[[1630]]–1646 [[Thomas Luhr]] (
*[[1634]]–1643 [[Thomas Schrowe]] (
*[[1635]]–1640 [[Friedrich Willebrant]]
*[[1640]]–1657 [[Johann von Thieren]] (
*[[1643]]–1653 [[Andreas Stampehl]] (
*[[1647]]–1657 [[Thomas Drenteln]] (
*[[1653]]–1661 [[Bernhard von Rosenbach]] (
*[[1654]]–1661 [[Bernhard Hetling]] (
*[[1658]]–1672 [[Elias Hilner]] (
*[[1658]]–1675 [[Michael Paulsen]] (
*[[1661]]–1675 [[Heinrich von Tunderfelt]] (
*[[1661]]–1687 [[Christian Strahlborn]] (
*[[1672]]–1672 [[Christian Buchow]] (
*[[1673]]–16.. [[Constans Corbmacher]]
*[[1675]]–1678 [[Georg Witte]] (
*[[1675]]–1681 [[Heinrich von Rosenkron]]
*[[1678]]–1684 [[Conrad Meusler]] (
*[[1680]]–1701 [[Ernst Hahn]]
*[[1683]]–1696 [[Heinrich Stampehl]]
*[[1684]]–1688 [[Caspar Dunt]] (
*[[1687]]–1690 [[Heinrich von Rosenkron]] (
*[[1688]]–1696 [[Jobst Dunt]]
*[[1690]]–1702 [[Johann Diedrich Corbmacher]] (
*[[1696]]–1703 [[Heinrich Baade]] (
*[[1701]]–1710 [[Diedrich Reimers]] (
*[[1703]]–1710 [[Thomas zur Mühlen]] (~1649–1709)
*[[1703]]–1708 [[Paul Struerus]] (
*[[1708]]–1710 [[Wilhelm Hetling]] (
*[[1710]]–1721 [[Christian Buchau]] (
*[[1710]] – 1710 [[Joachim Gernet]] (1648–1710) oli ametis [[8. oktoober]] kuni [[9. oktoober]]
*[[1710]]–1727 [[Johann Christian Droummer]] (
*[[1710]]–1720 [[Johann Lanting]] (
*[[1719]]–1727 [[Johann Hueck]] (
*[[1721]]–1742 [[Heinrich Frese]] (
*[[1721]]–1729 [[Johann Witte]] (
*[[1727]]–1742 [[Jobst Heinrich von Willen]] (
*[[1727]]–1753 [[Adolph Oom]] (
*[[1729]]–1739 [[Christian Thieren]]
*[[1739]]–1745 [[Christoph Krechter]] (
*[[1742]]–1761 [[Diedrich Vermeer]] (
*[[1742]]–1744 [[Andreas Wilcken]] (
*[[1744]]–1763 [[Jacob Friedrich Becke]] (
*[[1745]]–1750 [[Heinrich zur Mühlen]] (1686–1750)
*[[1750]]–1757 [[Thomas Clayhills]] (
*[[1753]]–1783 [[Johann Hermann Haecks]] (
*[[1757]]–1767 [[Philipp Riesenkampff]]
*[[1762]]–1766 [[Christian Wistinghausen]] (1701–1766)
*[[1763]]–1770 [[Christian Heinrich Sendenhorst]] (
*[[1767]]–1781 [[Carl Nicolaus Hetling]] (
*[[1767]]–1772 [[Wilhelm Heinrich Gernet]] (
*[[1781]]–1786 [[Johann Reinhold Hetling]]
*17...–1786 [[Hermann Johann von zur Mühlen]] (1719–1789]]
*[[1797]]–1800 [[Diedrich Rodde]] (
*29. detsember 1796/[[9. jaanuar]] [[1797]] – [[1797]] [[Benedict Frese]] (
*1797–1800 [[Peter Friedrich Mundt]] (
*[[1800]]–1806 [[Gerhard Heinrich Sendenhorst]] (
*1800–1811 [[Gotthard Johann Helding]] (surn.1811)
*[[1806]]–1814 [[Heinrich Johann Strahlborn]] (surn.1814)
221. rida:
===Raehärrad ehk senaatorid (Ratsherren oder Senatoren)===
*[[Berend Johann von Wehren]] (surn. 1764)
* [[Christian Wilhelm Luther]]
*8/[[19. detsember]] [[1779]] – [[1786]] [[Benedict Frese]] (suri [[1797]])
*1781 – 1786, [[Peter von Glehn (1720–1808)|Peter von Glehn]] (1720–1808)
267. rida:
*Johann Muter
*Joachim Muterist, ([[Lübeck]]i vaimulik ja notar) 1432-
*Borchard Kenappel, ([[Verden]]i piiskopkonna vaimulik, magister)
*Christian Czernekow, (Danzigist pärit Schwerini vaimulik)
*Reinhold Korner, ([[Lübeck]]ist pärit vaimulik) 1507-
*Marcus Tirbach, Tallinna rae kirjutaja aastail
==Kirjandus==
*[[Friedrich Georg von Bunge]]: Die Revaler Rathslinie nebst Geschichte der Rathsverfassung und einem Anhange über Riga und Dorpat., Reval: Franz Kluge 1874. [http://www.archive.org/details/dierevalerraths00bunggoog Digitaalselt]
|