Tarbimislaen: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Heaintress (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
reklaam välja
3. rida:
Tarbimislaen võimaldab teha suuremaid kulutusi, mille jaoks inimesel pole laenamise hetkel raha: osta kodutehnikat, käia reisimas või teha remonti. Tehtud kulutused tuleb ajapikku laenuandjale koos intressiga tagasi maksta, selle poolest sarnaneb tarbimislaen laenuvõtja seisukohalt liisinguga. Traditsioonilistest laenutüüpidest erineb tarbimislaen nii oma suuruse poolest - tarbimislaenud on suhteliselt väikesed - kui ka selle poolest, et sel pole üheselt määratletud otstarvet (erinevalt näiteks [[autoliising]]ust või [[kodulaen]]ust).
 
Tarbimislaenu [[intressimäär]] on madalam kui kiirlaenudel, ent siiski kõrgem kui kinnisvaralaenudel. Laenu täpne suurus ja tagastamise tähtaeg ning intressimäär sõltub teenusepakkujast, taotleja sissetulekutest, kohustustest ning tihti ka varasemast maksekäitumisest. Intressimäärade võrdlemisel on oluline mõista, kas intressimäär on laenu algsummalt või laenujäägilt. Seetõttu on objektiivsem hinnata tarbimislaene [[krediidi kulukuse määra]] alusel. Krediidi kulukuse määr võtab arvesse kõik teadaolevad laenuga seotud kulud, sealhulgas intressikulu ja ülejäänud laenuga seotud kulud, mida klient on kohustatud tasuma. Ülevaadet Eesti tarbimislaenude krediidi kulukuse määradest pakub [http://www.heaintress.ee Heaintress.ee].
 
Eestisse jõudsid tarbimislaenud 2000. aastate majandusbuumi ajal.
 
== Välislingid ==
* [http://www.heaintress.ee/tarbimislaen/tarbimislaen-intress Heaintress.ee]
 
== Vaata ka ==