Kalevi jalaväepataljon: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
39. rida:
 
"'''[[Kalevlaste Maleva]]'''" formeeriti 20.12.1918, asutajaiks grupp Tallinna spordiseltsi “KALEV” liikmeid. Kalevlaste Maleva pataljon osales mitmetes Vabadussõja lahingutes. Alates 1920. aastast seisnes nende edasine tegevus väljaõppes ning EV piiri valvamises ja kindlustamises. [[1940]]. aasta juunis saadeti väeosa laiali.
 
Pataljoni ülemad olid:
*alampolkovnik [[Friedrich-Karl Pinka]]
*kolonel [[Jakob Vende]]
*major J. Uuskam
*kolonelleitnant [[Olav Mullas]]
 
'''Kalevi Üksik-jalaväepataljon''', asukohaga [[Jägala]]s, taasasutati 18. märtsil 1992 (algselt oli asukoht Kose kutsekooli ühiselamu). Pataljoni ülemaks oli kapten Albert Helme. Tolleaegse [[pataljon]]i eesmärk oli koolitada [[ajateenija]]test võitlusvõimelisi jalaväe reservüksusi. Reaalselt oli pataljon 1990-ndail aastail ka [[lahinguvalmidus]]es. Lisaks täideti enne [[Üksik-vahipataljon]]i toimima hakkamist tseremoniaalülesandeid. Pataljon oli relvastatud [[soomustransportöör]]idega [[BTR-80|BTR-80UNSh]] ja mõningate [[luuresoomuk]]itega [[BRDM-2]]. Väeossa üritati koondada muudki kaitseväe soomustehnikat, mis oli peamiselt saadud lahkuvalt [[Vene armee]]lt. Pataljon eksisteeris 2002. aastani, mil likvideeriti seoses linnaku logistiliselt ebasobiva asukohaga ning ebavajalikkusega kaitseväe uues struktuuris ja arengukavas. Soomustehnika ja suur osa kaaderkoosseisust suunati samal ajal Paldiskis rahuvalveüksuse baasil formeeritud [[Scoutspataljon]]i. Seal jätkas tegevust ka Kalevi pataljoni ohvitseride kogu.