Rēzekne: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.7.2) (robot lisas: hy:Ռեզեկնե |
PResümee puudub |
||
23. rida:
'''Rēzekne''' ([[eesti keel]]es (ajal.) ''Räisaku'', [[latgali keel]]es ''Rēzne'', [[saksa keel]]es ''Rositten'', [[poola keel]]es ''Rzeżyca'') on [[linn]] [[Läti]]s [[Latgale]]s.
Rēzekne on [[1. järgu haldusüksus]]
Elanike arv on 35 883 (2008). 2007. aasta seisuga on linnaelanikest 48,5% [[venelased]], 44,3% [[lätlased]], 3,6% [[poolakad]], 1,7% [[valgevenelased]] ja 1,4% [[ukrainlased]].
31. rida:
[[Jam Zapolski rahu]] tulemusena läks Rēzekne [[1582]] [[Poola]] koosseisu. [[17. sajand]]il sai Rēzekne [[Magdeburgi linnaõigus]]ed. [[Esimene Poola jagamine|Esimese Poola jagamise]] käigus [[1773]] läks Rēzekne [[Venemaa]]le, kes kinnitas Rēzekne linnaõigused. Linna ametlikuks nimeks kuni [[1917]]. aastani (ja uuesti [[1944]]–[[1945]]) sai '''Režitsa''' (Режица).
[[19. sajand]]il moodustasid 2/3 linnaelanikest [[juudid]]. Nimelt kuulus Rēzekne [[Vitebski kubermang]]u, kus erinevalt ülejäänud Lätist oli juutidel lubatud elada. Ülejäänud elanikud olid põhiliselt poolakad, [[sakslased]] ja venelased, lätlasi polnud peaaegu üldse. [[Raudtee]] saabumine linna hoogustas linna majandust ja [[Esimene
Pärast Läti iseseisvumist hakkas lätlaste osakaal linna rahvastikus kindlalt suurenema ja linna rahvaarv sama kindlalt vähenema. 1939. aastaks oli linnaelanike arv 13 tuhat ja 1935. aastal olid linlastest 25,4% juudid. [[Teine
[[Nõukogude võim]]u ajal kasvas Rēzekne tugevalt ja [[1991]]. aastaks ulatus linlaste arv 43 156-ni. [[Venestamine|Venestamise]] tulemusena olid 1989. aastal 53% ja veel 2000. aastal 50,7% linlastest venelased. Pärast Läti taasiseseisvumist on linlaste arv jällegi tüki maad vähenenud, lätlaste osakaal linnas aga tõusnud.
| |||