Lauto: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
3. rida:
| nimed =
| pilt = ReinassanceLute.jpg
| liigitus = [[
| diapasoon =
| keeled =
| häälestus =
| sugulaspillid =[[balalaika]], [[buzuki]], [[domra]], [[erhu]], [[mandoliin]], [[sitar]]
| muusikud =
| pilli_valmistajad =
| artiklid =
}}
'''Lauto''' on [[näppekeelpill]]ide hulka kuuluv [[keelpill]]
[[Renessanss|Renessansiajastul]] (15.–17. sajandil) oli lauto üks enamkasutatavaid instrumente. [[18. sajand]]il hakkas huvi selle pilli vastu raugema ning alates 19. sajandist on seda mängitud küllaltki harva. ▼
Lautol on
Lauto [[kõlalaud]] valmistatakse hästi kõlavast [[puit|puidust]], tavaliselt [[kuusk (perekond)|kuusest]]. Tagakülg valmistatakse kõvast puidust, näiteks [[vaher|vahtrast]], [[kirsipuu]]st, [[eebenipuu]]st või [[roosipuu]]st.
== Ajalugu ==
Lauto arvatakse pärinevat [[Mesopotaamia]]st. [[17. sajand eKr|17. sajandil eKr]] valmistatud [[keraamika|keraamilisel]] plaadil on leitud varaseima algelise 2-3 keelega lautosarnase muusikariista kujutis. See plaat asub tänapäeval [[Bagdad]]is muuseumis.<ref name=muusikast>[http://sites.google.com/site/muusikast/keelpillidkeskajal%C3%B5puni Keelpillid keskaja lõpuni] Vaadatud 24. jaanuaril 2012</ref>
See muusikariist jõudis peagi [[Vana-Egiptus]]esse. Seal kasutati 2 keelega lautosid, mis olid valmistatud [[kilpkonn]]a [[karapaks|kilbist]] ja kaetud pealt [[nahk (materjal)|nahaga]], milles oli 6 kõlaava. Pillikael oli umbes 32 cm pikk ja mõnikord oli selle otsa nikerdatud [[hani|hane]]- või [[pistrik]]upea. Seda pilli mängiti [[lipits]]aga.<ref name=muusikast/>
Pika kaelaga lauto ilmus [[Vana-Kreeka]]sse [[4. sajand eKr|4. sajandil eKr]]<ref name=muusikast/>. Vanad kreeklased nimetasid lautot '''panduuraks'''<ref name=Antiigileksikon>[[Antiigileksikon]], 2. kd., lk. 18</ref>. Kreekast levis lauto [[Etruuria]]sse ja [[Vana-Rooma|Rooma]]<ref name=muusikast/><ref name=Antiigileksikon/>. Roomlased hindasid lautosid nagu teisigi keelpille kõrgelt<ref name=Antiigileksikon/>. [[5. sajand]]il mängiti lautot [[Bütsants]]is ja [[Liibüa]]s<ref name=muusikast/>. [[10. sajand]]il jõudis see [[India]]sse<ref name=muusikast/>.
Tänapäeva lauto on otseselt arenenud araabia pillist, mille nimi oli '''ud'''. See oli lühikese kaela ja 4 keelega pill, mida mängiti lipitsaga. [[Meka]]s tunti seda juba [[6. sajand]]il. See oli häälestatud [[kvart]]idesse. Mekas lisati pillile veel 2 keelt. [[Euroopa]]sse tõid udi [[maurid]] [[Hispaania]] vallutamise ajal, kuid teistesse Euroopa maadesse jõudis see alles [[13. sajand]]il.<ref name=muusikast/>
[[Pilt:Hendrick ter Brugghen, Young Woman Tuning a Lute, 1626-7.jpg|pisi|Hendrick ter Brugghen. Noor naine lautot häälestamas (1626–27)]]
[[Araabia keel]]est tuleb ka pilli nimi. Nii sõnad "ud" kui "lauto" pärinevad araabia sõnast العود (al'ud), mis tähendab puitu.
Keskaegne lauto oli meloodiline muusikariist. Seda mängiti [[hanesulg|hanesulest]] lipitsaga. Mängida sai üht muusikaliini, [[akord]]idega [[kadents]]ides ja [[fraas (muusika)|fraaside]] lõpul. Ent [[15. sajand]]il hakati lautot mängima [[sõrm]]edega ja see võimaldas mängida mitut partiid korraga. Nii kujunes lauto [[polüfoonia|polüfoonilise]] häälega sooloinstrumendiks.<ref name=muusikast/>
[[16. sajand]]i lautol oli 6 keelt, aga sajandi lõpuks koguni 10. Kasutati 7 liiki lautosid. [[Renessanss|Renessansi]] ajal tunnustati lautot teistest muusikariistadest rohkem, ta oli populaarseim soolopill ja suurepärane partner laulu saateks. Enne 16. sajandit oli lauto tavaliselt ansamblipill, aga 16. sajandil sai ta soolopilliks.<ref name=muusikast/>
▲
==Lautomängijaid==
*[[Carlo Gesualdo]]
==
{{Viited}}
{{Commonscat|Lute|Lute}}
[[Kategooria:Keelpillid]]
| |||