#[[somaatiline närvisüsteem]] ehk [[kehaline närvisüsteem]], mis juhib tahtele alluvate organite tööd;
#[[autonoomne närvisüsteem]] ehk [[vegetatiivne närvisüsteem]], mis juhib tahtele allumatute organite tööd.
Autonoomne närvisüsteem jaguneb omakorda kaheks:
#[[sümpaatiline närvisüsteem]], mis ilmneb stressiseisundis ja mida iseloomustab südame löögisageduse tõus, vererõhu tõus, seedetrakti lõdvestumine;
#[[parasümpaatiline närvisüsteem]], mis ilmneb keha puhkeseisundis ja mida iseloomustab südamelöögisageduse langus, kiire seedimiskiirus, vererõhu langus. <ref name="medits" />
[[Neuron]]iNeuroni ehitus. Neuronite ehk neurotsüütide ehitus on rakuline ja kiuline. Neurotsüüdi rakukeha nimetatakse närvirakuks kitsamas mõistes ja tema jätkeid [[närvikiududeks]]. Täpsemalt on närvikiud närviraku jätke koos teda ümbritsevate kaitsvate glioossete katetega. [[Müeliinikiududel]] on kateteks [[müeliinkest]] ja [[neurilemm]] ehk [[Schwanni kest]], müeliinitutel kiududel vaid neurilemm. Iga neuron koosneb tuuma sisaldavast [[rakukehast]] ehk [[soomast]] ehk [[perikarüonist]] ning jätketest- [[aksonist]] ja [[dendriididest]]. Tuum, mis asub perikarüoni keskel, on suur võrreldes raku mõõtmetega. Perikarüon on [[tsütoplasma]] mass, mis ümbritseb [[tuuma]] ning mis koos tuumaga moodustab [[rakukeha]]. Rakud ise varieeruvad oma suuruselt, tavaliselt on närvirakkudel pigem suured rakukehad. Kõige suuremad on suuraju koore [[püramiidrakud]] ja [[spinaalganglionide]] rakud ning kõige väiksemad on väikeaju [[sõmerrakud]] ja [[silma võrkkesta bipolaarrakud]]. Perikarüoni tsütoplasmas leidub kõige tavalisemaid raku organeid nagu näiteks [[Golgi kompleks]], [[mitokondrid]] ja [[tsentrosoomid]].
*Neuroni spetsiifilised osad on:
*# [[Nissli substants]], mis kujutab endast hästi väljakujunenud [[ergastoplasmat]] (valgusmikroskoobis hästi nähtavaid ribosomaalsete graanulite suuri kogumikke);
