Närvikude: erinevus redaktsioonide vahel

#somaatiline ehk kehaline närvisüsteem, mis juhib tahtele alluvate organite tööd;

#autonoomne ehk vegetatiivne närvisüsteem, mis juhib tahtele allumatute organite tööd.

 

[[Neuron]]i ehitus. Neuronite ehitus on rakuline ja kiuline. Neurotsüüdi rakukeha nimetatakse närvirakuks kitsamas mõistes ja tema jätkeid närvikiududeks. Täpsemalt on närvikuid närviraku jätke koos teda ümbritsevate kaitsvate glioossete katetega. Müeliinikiududel on kateteks müeliinkest ja neurilemm ehk Schwanni kest, müeliinitutel kiududel vaid neurilemm. Iga neuron koosneb tuuma sisaldavast rakukehast ehk soomast ehk perikarüoonist ning jätketest- akson ja dendriidid. Tuum, mis asub perikarüoni keskel on suur võrreldes raku mõõtmetega. Perikarüon on tsütoplasma mass, mis ümbritseb tuuma ning mis koos tuumaga moodustab rakukeha. Tavaliselt on närvirakkudel pigem suured rakukehad. Rakud ise varieeruvad oma suuruselt. Kõige suuremad on suuraju koore püramiidrakud ja spinaalganglionide rakud ning kõige väiksemad on väikeaju sõmerrakud ja silma võrkkesta bipolaarrakud. Perikarüoni tsütoplasmas leidub kõige tavalisemaid raku organeid nagu näiteks Golgi kompleks, mitokondrid ja tsentrosoomid.