Närvikude: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Hannahi (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
2. rida:
'''Närvikude''' on kude, mis kogub ärritusi sise – ja väliskeskkonnast, muudab neid närviimpulssideks, juhib vastuvõtu– korrelatsiooni– ja tõlgendusaladesse ning seejärel efektoorsetesse organitesse. <ref name="text hist" />
 
Seega on närvikoeNärvikoe põhiülesanne on seega kommunikatsioon. Närvikude on levinud üle kogu keha ja tihedasti seostunud enamiku kudede ja organitega. Närvikoe peamisteks struktuuriühikuteks on kahesugust tüüpi rakud: närvirakud ehk neuronid ehk neurotsüüdid ning neid ümbritsevad tugirakud ehk gliiarakud. Areneb neuroektodermist ja osaliselt mesenhüümist (mikrogliia). Närvisüsteemis moodustavad neuronid nn refleksikaare. Üldiselt on närvikude inertne (rakud ei paljune) ja koeliselt homogeenne (ei jagune alaliikideks). Närvirakke ühendavad omavahel sünapsid, info ülekandel on vajalik keemilise transmitteri olemasolu sünapsis. <ref name="üldhistoloogia" />
 
Närvisüsteem jaotatakse kaheks osaks: kesknärvisüsteem (peaaju, seljaaju) ja perifeerne närvisüsteem (kogu närvikude väljaspool pea– ja seljaaju: ganglionid, närvid ja närvilõpmed). <ref name="medits" />