|
'''Valga Gümnaasiumi raamatukogu''' on [[raamatukogu]] [[Valga Gümnaasium]]is.
11. jaanuaril [[1919]] moodustati [[Valga Eesti Gümnaasium]]. Marta Pärna juhtimisel hakkas tegutsema 300 õpilasega [[segakool]], samasse aega on märgitud ka [[kooliraamatukogu]] algus,. kahjuks pole teada, kes õpetajatest sellega algselt tegeles.
Valga Eesti Gümnaasium sai töötada ainulttöötas [[1919]] aasta jaanuari lõpuni. Kuna siis toimusid ägedad lahingud Vabadussõja rinnetel, otsustati koolikomisjoni otsusega kool sulgeda ja asutati selle asemele kaks gümnaasiumi- üks poeglastele ja teine tütarlastele.
[[Valga Poeglaste GümnaasiumiGümnaasium]]i hakkas juhtima direktor [[Olaf Silla]]. Sealse kooli humanitaarharust võrsus tulevane kirjanik [[Bernhard Kangro]].<br />
Valga Tütarlaste Gümnaasiumi direktoriks sai Marta Pärna. Valga Tütarlaste Gümnaasiumi tegemistest saab lugeda selle kooli vilistlase Valve Saretoki raamatust “Läbi uduliniku II“. Selgub, et raamatukogu iseseisva ruumina ei eksisteerinud ja raamatukapid eesti-, saksa-ja ingliskeelsete raamatutega seisid käsitöö kabinetis nõudliku õpetaja preili Hämeliski kontrolli ja kaitse all. Mainitud on veel Valga inimeste suurt lugemishuvi, mis saI rahuldatud linna raamatukogus ja kus agaralt loeti Zola`d, Balzac`i, Daudet`d ja Flaubert`i. ▼Ka tänaseks on säilinud mõlema kooli templeid kandvaid raamatuid. ▼
▲[[Valga Tütarlaste GümnaasiumiGümnaasium]]i direktoriks sai [[Marta Pärna ]]. [[Valga Tütarlaste GümnaasiumiGümnaasium]]i tegemistest saab lugeda selle kooli vilistlase [[Valve SaretokiSaretok]]i raamatust “Läbi uduliniku II“. Selgub, et raamatukogu[[Raamatukogu]] iseseisva ruumina ei eksisteerinud ja raamatukapid eesti-, saksa-ja ingliskeelsete raamatutega seisid käsitöö kabinetis nõudliku õpetaja preili Hämeliski kontrolli ja kaitse all. Mainitud on veel Valga inimeste suurt lugemishuvi, mis saI rahuldatud linna raamatukogus ja kus agaralt loeti [[Zola ]]`d, [[Balzac ]]`i, [[Daudet ]]`d ja [[Flaubert ]]`i.
1932. aasta sügisest said kõikidest Valga Tütarlaste Gümnaasiumi ja Valga Poeglaste Gümnaasiumi õpilastest ühised, uue Valga Ühisgümnaasiumi liikmed. Suur pere asukohaks sai Kuperjanovi tänav 10 .Gümnaasium liigendus humanitaar ja reaalharuks. Kolmekümnendate aastate lõpul muudeti kooli nimetus lühemaks, VÜG-st sai Valga Gümnaasium. ▼▲Ka tänaseksTänaseks on säilinud mõlema kooli templeid kandvaid raamatuid.
▲[[1932 ]]. aasta sügisest said kõikidest [[Valga Tütarlaste GümnaasiumiGümnaasium]]i ja [[Valga Poeglaste GümnaasiumiGümnaasium]]i õpilastest ühised, uue [[Valga ÜhisgümnaasiumiÜhisgümnaasium]]i liikmed. Suur pereGümnaasiumi asukohaks sai Kuperjanovi tänav 10 .Gümnaasium liigendus humanitaar ja reaalharuks. Kolmekümnendate aastate lõpul muudeti kooli nimetus lühemaks, VÜG-st[[Valga Ühisgümnaasium]]ist sai [[Valga Gümnaasium ]].
1944 sügisel muudeti kool Valga Keskkooliks, 1946.a. aga Valga I Keskkooliks sest samal aastal avati Valgas vene õppekeelega keskkool. ▼
▲[[1944 ]] sügisel muudeti kool [[Valga KeskkooliksKeskkool]]iks, [[1946 ]].a. aga [[Valga I Keskkooliks sestKeskkool]]iks. samalSamal aastal avati Valgas vene õppekeelega keskkool.
Sõjaaja raskused olid koolitööd kõvasti räsinud ja ka koolihoone oli vahepeal antud sõjaväehaigla käsutusse, mistõttu õppetöö toimus klasside kaupa mööda linna laiali. Kui maja taas kooli käsutusse saadi, oli vahepealse killustatuse tõttu kaduma läinud suur osa kooli inventarist.
== Raamatukogu ==
Kuna koolKool töötas mitmes vahetuses ja maja allüürnikuteks olid veel õhtukeskkool, [[muusikakool]] ja [[spordikool, siis]]. raamatukogule[[Raamatukogu]]le ruume ei jagunud ja raamatukapid paiknesid taas käsitöö ja vene keele õpetaja Hämeliski kabinetis (kelle kohta Isikliku koosseisu raamatust on teada esimeste ametlike andmetena, et töötas koolis [[1944]]-[[1958]] õpetajana).
15. jaanuaril [[1945]] koostatud akti sissekande põhjal on inventariraamatusse kantud teavikud, mida oli 3414. Jaanuariks [[1946]] on inventariraamatusse kantud 5674 raamatut, millest 170 on eraldanud Valga Täitevkomitee Haridusosakond ja 36 raamatut on arvega ostetud RKMO Valga raamatukauplusest nr.8. Inventariraamatutest selgub, et eraldi on õpetajate ja õpilaste põhinimestikud.
Õpilaste põhinimestiku esimene raamat on [[Oskar LutsuLuts]]u „Kevade“„[[Kevade]]“ II trükk, välja antud [[1919]] ja hinnaks märgitud 10 rubla.
Õpetajate põhinimestiku esimeseks raamatuks on „Handbuch„[[Handbuch der praktisen Hygiene]]", mis on välja antud [[1913]] ja hind samuti 10 rubla.
Kooli esimene raamatukoguhoidja võeti tööle 01.01.[[1951]]. Selleks oli [[Linda Tudelep]] (töötas raamatukogus aastani [[1982]]), kes oli haridust saanud [[Valga Tütarlaste GümnaasiumisGümnaasium]]is. Algas ajale vastav ideoloogilise kasvatustöö organiseerimine vastavate näituste ja ürituste korraldamisega.
TegutsesRaamatukogus kategutses raamatukogu aktivistide ring, mille tegevusest saab aimu 25. aprillil [[1963]] alustatud ringi päevikus.
[[1965]] a. kooli ja [[rahvaraamatukogu]] passist selgus, et [[Valga I KeskkooliKeskkool]]i klassikomplektide arv oli 24, õpilaste arv oli 773 ja õpetajate arv oli 48. Üldise fondi suurus oli 12241 teavikut. [[Raamatukogu]] paiknes klassiruumis, mille põrandapind oli 34,83 ruutmeetrit. Raamatukogu riiuleid oli 124 meetrit ja olemas oli 10 raamatukappi, 2 lauda ja 6 tooli. Kirjanduse soetamiseks ettenähtud eelarve oli 800 rubla.
Sama kuupäevaga teine pass oli välja antud [[Valga Töölisnoorte KeskkooliKeskkool]]i raamatukogu kohta, mille sisu erines klassikomplektide (14), õpilaste arvu (263), õpetajate arvu (22), eraldi fondi (1855) ja eelarve poolest (280 rubla kirjanduse soetamiseks).Muud andmed kattusid, kuna tegemist oli sama raamatukoguga.
Sellele ajale oli iseloomulik pidev keelatud ja vananenud kirjanduse kontrollimine ja hävitamine. Säilinud on ärakirja mustand [[ENSV Kirjandus- ja Kirjastusasjade PeavolinikuPeavolinik]]u poolt leitud kahest raamatust, mis on raamatukogu juhataja juuresolekul hävitatud ribadeks lõikumise ja põletamise teel.
[[1997]].a. 1.septembri avaaktus toimus uues, punases koolimajas. [[Valga I KeskkooliKeskkool]]i raamatukogu sai endale suure klassiruumi, kuhu küll ei mahuta veel lugemissaali.
[[1982 ]]. aastal asus [[Valga I KeskkooliKeskkool]]i tööle raamatukogundusliku eriharidusega [[Viljandi ]] Kultuurharidustöö kooli lõpetaja. Hoogustus raamatukogunduslik töö erinevate ürituste näol. Tegevust alustas algklasside raamatukoguring „Miksike“. Alustati lugemiskultuuri tundidega 1- 8 klassile. Eesti keele tundide raames alustati osade kirjanduse tundide läbiviimist kooliraamatukogus ning ka [[Valga KeskraamatukogusKeskraamatukogu]]s. Kooli õpilaskond onoli kasvanud ligi 900 õpilaseni, laenutusi on märgitud 4731 ja külastusi 4313. Raamatukogu saabsai töö paremaks korraldamiseks 0,5 kohaga tööle teise raamatukoguhoidja. <br />▼
▲1982. aastal asus Valga I Keskkooli tööle raamatukogundusliku eriharidusega Viljandi Kultuurharidustöö kooli lõpetaja. Hoogustus raamatukogunduslik töö erinevate ürituste näol. Tegevust alustas algklasside raamatukoguring „Miksike“. Alustati lugemiskultuuri tundidega 1- 8 klassile. Eesti keele tundide raames alustati osade kirjanduse tundide läbiviimist kooliraamatukogus ning ka Valga Keskraamatukogus. Kooli õpilaskond on kasvanud ligi 900 õpilaseni, laenutusi on märgitud 4731 ja külastusi 4313. Raamatukogu saab töö paremaks korraldamiseks 0,5 kohaga tööle teise raamatukoguhoidja.
Raamatukoguks kohandati koridori lõpus paiknev klassiruum, õpikuhoidlateks said (planeeritud, kuid mitte kunagi kasutamist leidnud) WC-ruumid ja kinni ehitati osa koridorist. Kokku saadi 80 ruutmeetrit pinda, mida oli siiski liiga vähe selleks, et sisse seada korralik lugemissaal.
[[2006]].a. muretseti kooli raamatukokku internetiühendusega arvuti ja [[RIKS]]-i programm. [[Raamatukogu]] alustas raamatute sisestamist elektrooniliseks laenutuseks .
Kõige suuremaks tööks osutus fondi puhastus vananenud raamatutest ja õpikutsest. Juba eelnevatel aastatel arvelt kustutatud kuid alles olevate teavikute eemaldamisega saavutati juurde vaba pinda, mis andis ruumi lugemislaudade ja toolide paigaldamiseks. Elektroonilise laenutamisega alustati [[2009]] aasta algusest.
== Kokkuvõte ==
II Maailmasõda ja koolide liitmine- lahutamine on hävitanud palju andmeid kooliraamatukogu algusaegade kohta.
Nõukogude periood on olnud väga raske nii majanduslikult, poliitiliselt kui sotsiaalselt. Ruumikitsikust leevendas küll uue koolimaja valmimine aga nõuetekohast lugemissaali, õpikuhoidlat ega metoodilise kirjanduse ruumi pole senini suudetud ellu viia.
Koolis hästi tegutseva arvutiklassi tõttu ei ole otstarbekas muretseda raamatukokku eraldi lugejaarvuteid, küll aga võiksid tulevikus arvutiklass, paljundusruum ja raamatukogu paikneda kõrvuti, et moodustuks kaasaegne õpikeskus. Elektrooniline laenutamine on oluliselt kergendanud raamatukogu tööd ja teinud lihtsamaks ka ülevaate fondis paiknevatest raamatutes. Kaasaegne raamatukogu, mis saaks täita ka õpikeskuse rolle, oleks üks eesmärkidest, mille poole püüelda.
==Kasutatud kirjandus==
| 