Ava peamenüü

Muudatused

resümee puudub
| nimi = Harilik mandlipuu
| värvus = taimed
| seisund =
| seisundi_süsteem =
| seisundi_ref =
| pilt = Ametllesjuliol.jpg
| pildi_seletus = Harilik mandlipuu valmiva viljaga. Mallorca, Hispaania.
| riik = [[Taimed]] ''Plantae''
| hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta''
| klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida''
| selts = [[Roosilaadsed]] ''Rosales''
| sugukond = [[Roosõielised]] ''Rosaceae''
| perekond = [[Toompuu]] ''Prunus''
| alamperekond = [[Mandlipuu (perekond)|Mandlipuu]] ''Amygdalus''
| liik = '''Harilik mandlipuu'''
| binaarne = ''Prunus dulcis''
| binaarse_autor = [[Philip Miller|Miller]]
| levikukaart =
| levikukaardi_seletus =
| sünonüümid = *''Amygdalus communis'' L.
*''Amygdalus dulcis'' Mill.
*''Prunus amygdalus'' Batsch
}}
'''Harilik mandlipuu''' (''Prunus dulcis'') on [[toompuuroosõielised|roosõieliste]] [[sugukond (''Prunus''bioloogia)|sugukonda]] perekonna[[toompuu]] [[mandlipuuperekond (perekondbioloogia)|mandlipuuperekonda]] (''Amygdalus'') alamperekonda kuuluv [[heitlehisus|heitlehine]] [[viljapuu]].
 
'''Harilik mandlipuu''' (''Prunus dulcis'') on [[toompuu]] (''Prunus'') perekonna [[mandlipuu (perekond)|mandlipuu]] (''Amygdalus'') alamperekonda kuuluv [[heitlehisus|heitlehine]] [[viljapuu]].
 
==Kirjeldus==
Harilik mandlipuu on 4–10 meetri kõrgune, [[tüvi|tüve]] läbimõõduks kuni 30 cm. Noored [[võrse]]d on rohelised, muutudes siis punakaks ja teisel aastal halliks. Õied valged või heleroosad, 3–5 cm läbimõõduga, [[kroonleht]]i on õies 5, õied asuvad üksikult või paarikaupa ja puhkevad kevadel enne lehtimist.
 
Harilik mandlipuu on 4–10 meetri kõrgune, [[tüvi|tüve]] läbimõõduks kuni 30 cm. Noored [[võrse]]d on rohelised, muutudes siis punakaks ja teisel aastal halliks. [[Leht|Lehed]] on 7–13 cm pikad, [[saagjas leheserv|saagja servaga]] ja 2,5 cm pikkuse [[roots]]uga. [[Õis|Õied]] on valged[[valge]]d või heleroosadhele[[roosa]]d, 3–5 cm läbimõõduga, [[kroonleht]]i on õies 5, õied asuvad üksikult või paarikaupa ja puhkevad kevadel enne lehtimist.
Harilik mandlipuu hakkab vilja kandma viiendal kasvuaastal. Vili valmib 7–8 kuud pärast õitsemist.
 
Harilik mandlipuu hakkab vilja kandma viiendal3 kasvuaastalaasta vanuselt, aga parimasse viljakandmisikka jõuab ta 5-6 aasta vanuselt. Vili valmib 7–8 kuud pärast õitsemist.
Mandlipuu on erineb teistest perekonna ''Prunus'' liikmeist kuiva kestaga [[luuvili|luuviljade]] poolest. Vilja valmides kest lõheneb ja paljastab viljaluu, mis on kerge, urbne ja pehmem kui teistel luuviljadel. Kui ülejäänud luuviljadele on iseloomulik lihakas viljakest ([[kirss]], [[ploom]], [[aprikoos]] jt), mis on saagi söödav osa, siis mandlipuud kasvatatakse aga luuseemne söödava tuuma, mandli pärast. Viljapuuna on ta rohkem võrreldav [[pähklipuu|pähklipuuga]] kui näiteks kirsi- või ploomipuuga.
 
Mandlipuu on erineb teistest perekonna ''Prunus'' liikmeisttoompuudest kuiva kestaga [[luuvili|luuviljade]] poolest. Vilja valmides kest lõheneb ja paljastab viljaluu, mis on kerge, urbne ja pehmem kui teistel luuviljadel. Kui ülejäänud luuviljadele on iseloomulik lihakas viljakest ([[kirss]], [[ploom]], [[aprikoos]] jt), mis on saagi söödav osa, siis mandlipuud kasvatatakse aga luuseemne söödava tuuma, [[mandel|mandli]] pärast. Viljapuuna on ta rohkem võrreldav [[pähklipuu|pähklipuuga]]ga kui näiteks [[kirsipuu|kirsi]]- või ploomipuuga[[ploomipuu]]ga.
==Levila==
Mandlipuu on algselt pärit [[Ees-Aasia|Ees]]- ja [[Kesk-Aasia|Kesk-Aasiast]].
 
==Kasvatamine==
Tänapäeval annavad maailma kogutoodangust umbes 85% [[Itaalia]], [[Hispaania]] ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]]{{lisa viide}}.
 
Kultiveeritav mandlipuu on umbes sama suur kui [[õunapuu]] ja mandliaiad sarnanevad õunaaedadega.
 
== Levila ja kasvatamine ==
==Ajalugu==
[[Hiina|Hiinas]] tunti mandlipuud 3000 aastat tagasi, 2500 aastat tagasi [[Kreeka|Kreekas]] ning 2100 aastat tagasi hakati teda kasvatama [[Itaalia|Itaalias]].
 
Mandlipuu on pärit [[Ees-Aasia|Ees]]- ja [[Kesk-Aasia]]st. Looduslik levila ulatub idas [[Indus]]eni. Inimesed on teda kasvatama hakanud kõikjal [[Vahemeremaad]]es ja viimastel sajanditel mujalgi, eriti [[California]]s.
Hariliku mandlipuu [[seeme|seemne]] tuum on [[mandel]].
 
Hariliku mandlipuu metsik vorm kasvab [[Levant|Levandis]]. Arvatavasti sealkandis mandlipuu kodustatigi. Kuid sellega kaasnes suur probleem: metsiku mandlipuu [[seeme|seemned]] sisaldavad [[glükosiid]]ide hulka kuuluvat [[amügdaliin]]i, mis muutub pärast vilja füüsilist kahjustamist, näiteks purustamist või katkihammustamist, ülimürgiseks [[sinihape|sinihappeks]].
 
Kuid kodustatud mandlipuu amügdaliini ei sisalda. Toimus [[mutatsioon]], mille inimesed avastasid ja hakkasid muteerunud mandlipuud kasvatama. Kodustatud mandlipuud on leitud [[Lähis-Ida]]st vara[[pronksiaeg|pronksiajast]] enam kui 4000 aastat tagasi. Laialt tuntud on see, et mandleid leiti [[Vana-Egiptus]]e valitseja [[Tutanhamon]]i [[haud|hauast]] (umbes 1325 eKr) ja nähtavasti olid need mandlid sisse veetud Levandist.
 
[[Hiina|Hiinas]] tunti mandlipuud 3000 aastat tagasi, 2500 aastat tagasi [[Kreeka|Kreekas]] ningja 2100 aastat tagasi hakati teda kasvatama [[Itaalia|Itaalias]].
 
[[Saksamaa]] on kõige põhjapoolsem riik, kus majanduslikult arvestataval tasemel mandlipuid kasvatatakse, kuigi üksikuid puid leidub [[Island]]ilgi.
 
2002. aastal toodeti maailmas 1,76 miljonit tonni mandleid, nendest 41% [[USA]]-s, 13% [[Hispaania]]s, 7% [[Süüria]]s, 6% [[Iraan]]is ja [[Itaalia]]s, 5% [[Maroko]]s, 3% [[Alžeeria]]s, [[Tuneesia]]s ja [[Kreeka]]s ning 2% [[Türgi]]s, [[Pakistan]]is, [[Liibanon]]is ja [[Hiina]]s.
 
2009. aastal olid maailma kümme suurimat mandlitootjat USA (1 162 200 t), Hispaania (282 100 t), Iraan (128 464 t), Itaalia (113 700 t), Maroko (104 115 t), Süüria (97 002 t), Tuneesia (60 000 t), Türgi (54 844 t), Alžeeria (47 393 t) ja Kreeka (44 273 t).
 
California mandlipuude [[tolmeldamine]] oli maailma suurim iga-aastane tolmeldamisüritus. Ligi miljon [[mesipuu]]d, peaaegu pool kõigist USA mesipuudest vähemalt 49 osariigist sõidutati Californiasse mandlipuid tolmeldama. Mandlipuude kasvatajad sõlmisid mesilaste kasvatajatega, kelle hulgas oli rändavaid mesilastepidajaid, vastavaid lepinguid. Seda tegevusala kahjustas rängalt [[pere kokkukukkumise sündroom]], mistõttu mesilasperede arv vähenes USA-s üle kahe korra. Seetõttu on mandlipuude kasvatajatele läinud tolmeldamine palju kulukamaks.
 
Mandlikasvatajate aitamiseks aretati vana sordi [[Nonparell]] kõrvale uus mandlipuude sort [[Tuono]], mis võimaldab [[isetolmlemine|isetolmlemist]]. Nendel sortidel on teisigi erinevusi. Nonparellil on suured siledad seemned, millest 60—65% moodustab söödav seeme. Tuonol seevastu on paks karvane seemnekest ja seeme moodustab viljast üksnes 32%. Teisalt pakub paks seemnekest kaitset kahjurputukate vastu.
 
{{commons|Prunus dulcis}}
[[Kategooria:Viljapuud]]
[[Kategooria:Roosõielised]]
 
<!-- interwiki -->
 
[[af:Amandel]]
26 478

muudatust