Erinevus lehekülje "Friedrich Hollmann" redaktsioonide vahel

 
== Tegevus vaimuliku, kirikujuhi ja pedagoogina ==
Kirikumehena ja eriti Liivimaa kiriku vaimuliku juhina lähenes ta tuttavale kirikuvürsti tüübile: varustatud raudse tahtega, pani ta ennast järjekindlalt maksma kirikus, juhtides kirikut täielikus kooskõlas "maapoliitikaga", mis "maakirikus" nägi üht rahva kasvatuse tegurit ajalooliselt kujunenud Balti omapärase poliitilise ja ühiskondliku seisukorra muutumatult alalhoidmise sihis. Seejuures olid möödapääsmatud kokkupõrked kodumaa võimuvahekordades põhjalikke muutusi ja uuendusi taotlevate eesti ja läti iseteadlike püüetega. Hollmanni selge vaim ja tasakaalukus suutis ära hoida järskude lõhede tekkimist kirikus, milleks aitas kaasa Vene valitsuse ja kreeka-katoliku kiriku poolt 90-ndate aastate alguses erilise hooga tarvtusele võetud surveabinõud luterliku kiriku, eriti koguduseõpetajate vastu, kes olid seotud kiriklike talituste läbiviimisega rekonvertiitidele (õigeusus pettunutele)<ref>Eesti Biograafiline Leksikon K./Ü. Loodus, Tartus, 1926-1929</ref>.
 
Koolimehena oli Hollmanni tugevaks küljeks katehheetilise õpetusviisi käsitlemine usuõpetuses. Viljakam tegevus kirjanduse põllul sünnib seminarijuhataja ameti pidamise ajal ja usuõpetusliku koolikirjanduse alal. Viljakam tegevus kirjanduse alal on tal seminarijuhataja ametisoleku ajal ja usuõpetusliku koolikirjanduse alal. Tema sulest on ilmunud:
7490

muudatust