Vikipeedia

John Locke: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
toim
1. rida:
{{see artikkel|räägib inglise filosoofist, teiste samanimeliste kohta vaata lehekülge [[John Locke (täpsustus)]].}}
[[Pilt:JohnLocke.png|thumb]]
'''John Locke''' ([[29. august]] [[1632]] – [[28. oktoober]] [[1704]]) oli inglise filosoof, [[empirism]]i peamine põhjendaja, moodsa [[tunnetusteooria]] kritiseerija ja [[materialism|materialistliku]] [[sensualism]]i rajaja.
 
Oli [[empirism]]i peamine põhjendaja, moodsa [[tunnetusteooria]] kritiseerija ja [[materialism|materialistliku]] [[sensualism]]i rajaja.
 
==Elulugu==
John Locke sündis 29. augustil väikeses[[Wrington]]i vihmaseslinnakeses ja[[Somerset]]i uduses Wringtoni linnas, mis asubkrahvkonnas Lääne-Inglismaal Bristoli[[Bristol]]i lähedal provintsiadvokaadi[[Inglise perekonnas.kodusõda|Inglise Ta sündis inglise ajaloo tormiliste sündmustekodusõja]] eel. KasvasTa kasvas [[puritaanlus|puritaanlikus]] perekonnas. tema isa, John Locke'i isaseenior, oli provintsiadvokaat ja kohtuametnik, kes juhatasteenis kodusõja ajal kapteni[[Henry auastmes CromwelliCromwell]]i parlamendivägede ratsaväeüksustkaptenina ratsaväes. Noorusaastail olipooldas ka Locke ise poliitiliste ideaalide mõju all, kes kaitses rahva suveräänsust, mida[[suveräänsus]]e teostataksekaitsmist parlamendi kaudu. Revolutsioon avas Locke'ile tee haridusele. Oma isa komandöri kolonel [[Alexander PophamiPopham]]i soovitusel arvati ta 1646. aastal mainekasse [[Westminsteri kooli, kool]]i<ref name="testZaitšenko"> [[Georgi Zaitšenko]], "John Locke" (sisaldab lisana väljavõtteid Locke'i kirjutistest ja kirjadest). Tõlkinud M. Lumi. Sari [[Suuri mõtlejaid]],. [[Eesti RaamatTallinn]],: [[TallinnEesti Raamat]], [[1976]] </ref> kus ta sai klassikalise (filoloogilise) hariduse. Peale seda õppis ta [[Oxfordi ülikool]]isi Christ Chrurchi kolledžis muuhulgas filosoofiat ja loodusteadusi ning hiljem meditsiini. 16581656. aastal lõpetasomandas Locke bakalaureusekraadigaOxfordi ülikoolis bakalaureusekraadi, 1658. aastal magistrikraadi ning 1674. aastal meditsiinibakalaureuse kraadi.<ref name="testiJacoby">[[Edmund Jacoby]], "50 klassikut: FILOSOOFID, mõtlejaid antiigist tänapäevani." Tallinn: [[Tea Kirjastus]],[[Tallinn]] [[2003]], lk 122–127 ISBN 9985-71-335-4</ref>▼
 
Alates 1662. aastast oli ta filosoofia-, [[retoorika-]] ja kreeka keele õppejõud. Ta tegeles intensiivselt [[René Descartes]]'i moodsa filosoofiaga ning keemik [[Robert Boyle]]'i (1624–1691) ja arst [[Thomas Sydenham]]i (1624–1689) õhutusel ka uudse eksperimentaalse loodusteadusega[[loodusteadus]]ega. ▼
▲John Locke sündis 29. augustil väikeses vihmases ja uduses Wringtoni linnas, mis asub Lääne-Inglismaal Bristoli lähedal provintsiadvokaadi perekonnas. Ta sündis inglise ajaloo tormiliste sündmuste eel. Kasvas [[puritaanlus|puritaanlikus]] perekonnas, Locke'i isa juhatas kodusõja ajal kapteni auastmes Cromwelli parlamendivägede ratsaväeüksust. Noorusaastail oli Locke ise poliitiliste ideaalide mõju all, kes kaitses rahva suveräänsust, mida teostatakse parlamendi kaudu. Revolutsioon avas Locke'ile tee haridusele. Oma isa komandöri kolonel Alexander Pophami soovitusel arvati ta 1646. aastal Westminsteri kooli, <ref name="test"> [[Georgi Zaitšenko]], "John Locke" (sisaldab lisana väljavõtteid Locke'i kirjutistest ja kirjadest). Tõlkinud M. Lumi. Sari [[Suuri mõtlejaid]], [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[1976]] </ref> kus ta sai klassikalise (filoloogilise) hariduse. Peale seda õppis ta [[Oxfordi ülikool]]is muuhulgas filosoofiat ja loodusteadusi ning hiljem meditsiini. 1658. aastal lõpetas Locke bakalaureusekraadiga.<ref name="testi">[[Edmund Jacoby]], "50 klassikut FILOSOOFID, mõtlejaid antiigist tänapäevani." [[Tea Kirjastus]],[[Tallinn]] [[2003]], lk 122–127 ISBN 9985-71-335-4</ref>
 
▲Alates 1662. aastast oli ta filosoofia-, retoorika- ja kreeka keele õppejõud. Ta tegeles intensiivselt [[René Descartes]]'i moodsa filosoofiaga ning keemik [[Robert Boyle]]'i (1624–1691) ja arst [[Thomas Sydenham]]i (1624–1689) õhutusel ka uudse eksperimentaalse loodusteadusega.
 
Aastal 1667 kolis Locke [[London]]isse Exceter House'i ning töötas kaheksa aastat [[Anthony Ashley Cooper]]i, hilisema Shaftesbury krahvi (1621–1683) juures arsti ja sekretärina. Krahvi perekonnaga sidus teda lähedane sõprus. Tema mõjutusel ja oma isiklike kogemuste põhjal praktilises poliitikas, loobus Locke oma algsest [[Konservatism|konservatiiv]]-[[rojalism|rojalistlikust]] hoiakust ja temast sai konstitutsioonilise[[konstitutsioon]]ilise riigi eestvõitleja.
 
Aastatel 1675–1679 elas Locke [[Prantsusmaa]]l, siis viibis järgnevad neli aastat taas Londonis, kuni ta järgnes Shaftesbury krahvile pärast tema [[Holland]]isse eksiili[[eksiil]]i minemist. Seal pühendus ta oma filosoofiliste teoste kirjutamisele. Alles 1689. aastal, pärast kuulsat[[Kuulus revolutsioon|Kuulsat "revolutsiooni"]] (Glorious Revolution) ja Oranje printsi [[William III]] troonile tulekut, läks Locke Inglismaale tagasi. Kohe pärast seda ilmusid tema kolm tähtsamat teost, esimesena "[[Kiri sallivusest]]" (1689; "Epistola de tolerantia"), milles ta astus välja konfessioonide vabaduse[[usuvabadus]]e eest, niivõrd kui nadsee ei ohusta liberaalset riiki. Aastal 1690 avaldas ta oma neljaköitelise [[tunnetusteooria|tunnetusteoreetilise]] põhiteose "[[Essee inimarust]]" ("Essay Concerning Human Understanding"), mille kallal ta oli vaheaegadega töötanud üle 15 aasta. Veel Locke'i eluajal ilmus sellest teosest mitmeid uusväljaandeid ning prantsuse- ja ladinakeelne tõlge. Samal aastal ilmus ka teos "[[Kaks traktaati valitsemisest]]" (Two Treatises of Government).
 
Aastal 1693 avaldas Locke teose "Mõned mõtted haridusest" ("Some Thoughts Concerning Education"), mis mõjutas [[Jean-Jacques Rousseau]]'d. Pärast Locke'i naasmist Inglismaale pakkus William III talle korduvalt kohta riigiteenistusse, millest Locke tervislikel põhjustel keeldus. Aastal 1696 võttis ta lõpuks vastu kõrge ametikoha kaubandusministeeriumis.
 
Locke suri 28. oktoobril 1704 ühes maamajas Londoni lähedal [[Oates]]'is, kus ta oli veetnud oma viimased eluaastad.<ref name="testi">[[Edmund Jacoby]], "50 klassikut FILOSOOFID, mõtlejaid antiigist tänapäevani." [[Tea Kirjastus]],[[Tallinn]] [[2003]], lk 122–127 ISBN 9985-71-335-4</ref>
 
==Locke'i filosoofia==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/John_Locke"