Suur nälg: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{viita}}
"Vanal heal Rootsi ajal" leidis 1695...97 aset Suur Näljahäda, mille jooksul hukkus viiendik kuni neljandik Eesti elanikest (k.a. Liivimaa osa). Nälgiva rahva abistamise asemel vedas Rootsi riik Suure Näljahäda ajal Eestist hoopis vilja välja.
'''Suureks näljaks''' nimetatakse [[Eesti ajalugu|Eesti ajaloos]] [[Eestimaa|Eesti-]] ja [[Liivimaa]]l [[Rootsi aeg|Rootsi võimu ajal]] 1695–1697 toimunud [[näljahäda]]. Tõenäoliselt oli tegemist kõige rängema näljahädaga, mis [[Eesti]] alasid kunagi tabanud on. Vaatamata näljahädale jätkasid [[Rootsi]] võimud vilja väljavedu.
 
== Ajalugu ==
Artikkel selle nii kohutava ja olulise sündmuse kohta on vaid Inglise ja Poola vikipeedias (ingl k Great Famine of Estonia, poola k Wielki Glod w Estonii). Küllap pole seda eesti keeles osalt seetõttu, et säilitada vana hea Rootsi aja võltskuvandit.
 
[[Ikaldus]] tabas Eestit aastail [[1694]]. [[Vili|Vilja]]kasvuks oli ilm ebasoodne, järgmisel aastal sadas suvi läbi külma [[vihm]]a, nii et [[hein]]a ei saanud teha. [[Rukis]] ei õitsenud ega valminud. [[Suvivili|Suvivilja]] hävitas sügisel varajane külm. [[1696]]. aasta kevad oli jälle väga külm ja suvel sadas taas vihma. Ikaldus oli veel suurem kui eelmisel aastal. 1696. aastal hakkasid esimesed inimesed [[nälg]]a surema. Paljud inimesed lahkusid kodudest, et toitu otsida. Suure näljaga proovisid inimesed süüa kõike, mis kätte sattus. Söödi isegi [[õled|õlgi]], [[puukoor]]t, [[sõnnik]]ut. Paljud inimesed läksid linnadesse, kus oli aga samuti toidupuudus. [[1697]]. aasta kevadel, kui teede ja asulate ümber hakkas lumi sulama, leiti palju laipu, kes olid talvel surnud. Kõige vähem lootust olid [[orb]]udel ja [[vanur]]itel.
Ilukirjanduses on Suurt Näljahäda kujutanud Mait Metsanurk romaanis "Tuli tuha all".
 
Rootsi võimud ei andnud näljahädalistele mingisugust abi. 1696. aastal oli linnades veel piisavad toiduvarud, kuid neid ei jagatud välja. Samal ajal kui talupojad massiliselt nälga surid, veeti vilja isegi maalt välja Rootsi ja Soome, kus näljahäda oli suurem. Suurem heategevuslik üritus näljahädaliste aitamiseks toimus Tartus.
 
Levis [[tüüfus]] ja [[düsenteeria]].
 
Näljahäda lõppes alles [[1698]]. aastal. On arvatud, et suri umbes 70000–75000 inimest, seega 20% rahvastikust ehk iga viies inimene.
See tundub liialdusena. 1701-1703a. nekrutivõtu ajaks oli keskklassi talupoegadel veel küllalt raha, et oma antud nekrutitele palka ja riietust osta. See näitab, et löögi alla oli sattunud eeskätt sulasrahvas ja popsid, keskklass suutis näljahädast välja tulla.
 
== Ilukirjanduses ==
 
Ilukirjanduses on Suurt Näljahädanälga kujutanudon kujutatud [[Mait Metsanurk|Mait Metsanurga]] romaanis "Tuli tuha all".