John Locke sündis 29. augustil väikeses vihmases ja uduses Wringtoni linnas, mis asub Lääne-Inglismaal Bristoli lähedal provintsiadvokaadi perekonnas. Ta sündis inglise ajaloo tormiliste ündmustesündmuste eel. Kasvas [[puritaanlus|puritaanlikus]] perekonnas, Locke'i isa juhatas kodusõja ajal kapteni auastmes Cromwelli parlamendivägede ratsaväeüksust. Noorusaastail oli Locke ise poliitiliste ideaalide mõju all, kes kaitses rahva suveräänsust, mida teostatakse parlamendi kaudu. Revolutsioon avas Locke'ile tee haridusele. Oma isa komandöri kolonel Alexander Pophami soovitusel arvati ta 1646. aastal Westminsteri kooli, <ref name="test"> [[Georgi Zaitšenko]], "John Locke" (sisaldab lisana väljavõtteid Locke'i kirjutistest ja kirjadest). Tõlkinud M. Lumi. Sari [[Suuri mõtlejaid]], [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[1976]] </ref> kus ta sai klassikalise (filoloogilise) hariduse. Peale seda õppis ta [[Oxfordi ülikool]]is muuhulgas filosoofiat ja loodusteadusi ning hiljem meditsiini. 1658. aastal lõpetas Locke bakalaureusekraadiga.<ref name="testi">[[Edmund Jacoby]], "50 klassikut FILOSOOFID, mõtlejaid antiigist tänapäevani." [[Tea Kirjastus]],[[Tallinn]] [[2003]], lk 122–127 ISBN 9985-71-335-4</ref>
Alates 1662. aastast oli ta filosoofia-, retoorika- ja kreeka keele õppejõud. Ta tegeles intensiivselt [[René Descartes]]'i moodsa filosoofiaga ning keemik [[Robert Boyle]]'i (1624–1691) ja arst [[Thomas Sydenham]]i (1624–1689) õhutusel ka uudse eksperimentaalse loodusteadusega.
