Eestimaa Kommunistlik Partei: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
63. rida:
1917. aasta märtsis toimunud VSDT(b)P komiteede ja organisatsioonide loomise järjeks oli [[29. märts|29.]]–[[30. märts|30.]] (<small>16.–17. vkj</small>) aprillil 1917 toimunud [[I VSDT(b)P Põhja-Balti organisatsioonide kongress]], milles osales 23 parteiorganisatsiooni ([[VSDT(b)P Rakvere komitee]]).
 
VSDT(b)P Põhja-Balti oblasti komitee nimetati [[VSDT(b)P Eestimaa komitee]]ks (Эстляндский комитет РСДРП(б)). Valiti ka [[VSDT(b)P Eestimaa oblasti büroo]] (Эстляндское областное бюро РСДРП(б)) koosseisus [[Jaan Anvelt]], [[Vladimir Velman]]<ref>[http://slovari.yandex.ru/dict/revoluc/article/rea/rea-0366.htm Деятели революционного движения в России. Вельман Владимир Иванович]</ref>, I. Jegorov, [[Hendrik Suuder]] ja [[Johannes Heintuk]].
 
[[Eestimaa Nõukogude I Kongress]]il {{kas|[[5. juuli|5.]]–[[9. august]]il (23.–27. juulil vkj)}} 1917 Tallinnas moodustati võimuorgan, millesse kuulusid 7 bolševikku [[VSDT(b)P]]-st, 7 [[esseer]]i, 4 menševikku ja 1 menševik-internatsinonalist. Täitevkomitee esimees oli Jaan Anvelt.
 
1917. aasta augustikuus toimunud Tallinna ja Narva linnavalitsuse valimistel võitsid nõukogude esindajad. Sel aastal oli Eestis peale kommunistide veel kaks sotsialistlikku erakonda: [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei]] ja [[Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei]] (EISTP). Moodustati [[Eesti kütiväed|Eesti Punakaardi]] väeosad [[1. Tallinna kommunistlik polk]], mille juht oli [[Andrei Põld]].
 
1917. aasta toimunud Ülevenemaalise [[Ülevenemaaline Asutav Kogu|Ülevenemaalise (Venemaa)|Asutava Kogu]] valimistel, millel osalesid ka Eestis paiknevate Venemaa sõjaväeosade sõdurid, said [[bolševikud]] 40,4% häältest ning Asutavasse kogusse valiti Jaan Anvelt, [[Rudolf Vakman]], [[Hans Pöögelmann]] ja [[Ivan Rabtšinski]], kes kõik kuulusid VSDTP-sseVSDT(b)P Eesti organisatsionidesse ning maata[[Maata- ja väiketalupoegadeVäiketalupoegade Nõukogu]] [[Maata- ja Väiketalupoegade Nõukogu Täitevkomitee|Täitevkomiteesse]]. Mitte ühelgi valmisel kogu maailmas ei ole kommunistid vabadel valimistel saanud suuremat toetust kui 1917. aasta [[Ülevenemaaline Asutav Kogu#Valimistulemused|Asutava Kogu valimistel Eestis]].
 
1917. aasta augustis toimunud [[Tallinna Linnavolikogu]] valimised tõid võimule [[Vasakpoolsus|vasakpoolsed]] jõud. Linnavolikogu esimeheks valiti Jaan Anvelt, aseesimeheks esseer [[Jakob Ümarik]], linnavalitsuse esimeheks (tänapäeva mõistes linnapeaks) enamlane [[Voldemar Vöölmann]].

[[31. jaanuar]]il [[1918]]. aastal saatis [[Tallinna Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu]] selle linnavolikogu laiali ning võttis tema funktsioonid endale. Linnavalitsust nad siiski üle võtta ei jõudnud. <ref>[http://pealinn.tallinn.ee/index.php?action=news&nid=1718&lang=1 Pealinn] 27.02.2008</ref>.
 
1917. aasta septembris oli Tallinna volikogu 243 saadikust 102 VSDTP liikmed ja 50 [[nõukogude võim]]u toetavad [[menševikud-internatsionalistid]], vasakesseerid või parteitud saadikud.