Jean Henri Dunant: erinevus redaktsioonide vahel

Aastal 1859 ärireisil viibides oli ta tunnistajaks [[Solferino lahing]]u tagajärgedele [[Itaalia]]s, [[Itaalia teine iseseisvussõda|Itaalia teises iseseisvussõjas]]. Ta kogus kokku haavatud ning organiseeris kohalikest inimestest grupi kannatanute abistamiseks.

Ta avaldas oma mälestused ja kogemused raamatus "Un Souvenir de Solférino" ("Solferino mälestus" onavaldati avaldatud2009. aastal ka eesti keeles), mille viimases peatükis teeb ta üleskutse luua vabatahtlikest koosnevaid erapooletuid abistamise gruppe ka teistes riikides. See inspireeris [[Punane Rist|Rahvusvahelise Punase Risti]] komitee loomise 1863. aastal.

Aastal 1864 võeti Dunanti mõtetele tuginedes vastu [[Esimene Genfi Konventsioon|I Genfi Konventsioon]] – "Haavatute abistamine sõjaväljal".

1867. aastal läks ta pankrotti;, seekuna oli ühiskondliku tegevuse kõrval oma äri hooletusse jätnud. See tõi kaasa Genfi seltskonnast väljaheitmise ning dunant oli sunnitud kodulinnast lahkuma.