Ava peamenüü

Muudatused

resümee puudub
'''Mõisnik''' on inimene, kellele kuulub lääni- või omandiõiguse alusel [[mõis]] või kes [[rent|rendib]] mõisa – suurt haldusüksust ja [[põllumajandus]]likku tootmisüksust, mille hulka traditsiooniliselt on kuulunud isemajandavad [[talu]]d. Tavaliselt maksavad talupidajad mõisnikule [[Maksud|maks]]e rendi, [[teopäev]]ade või muude [[koormis]]te kujul.
 
Sõna ''mõisnik'' kasutatakse eesti keeles tavaliselt [[Baltimaad]]e, [[Venemaa]], [[Poola]] või [[Skandinaavia]], harvem [[Saksamaa]], [[Prantsusmaa]] või [[Lõuna-Euroopa]] kontekstis, enamasti ajalooliselt. Ehkki mõisadeksmõisateks nimetatakse ka [[riigimõis]]u ja [[veinimõis]]u, ei kutsuta nende haldajaid või omanikke mõisnikeks.
 
Mõisnike elu kirjeldab oluline osa [[baltisaksa kirjandus|baltisaksa]] ja [[vene kirjandus]]est (nt [[Nikolai Gogol|Gogol]], [[Ivan Turgenev|Turgenev]], [[Anton Tšehhov|Tšehhov]]). [[Eesti kirjandus]]es keskendutakse mõisnike igapäevaelule harva, kirjeldades neid pigem talupoegade vaatepunktist. Seetõttu kujutatakse mõisnikke eesti kirjanduses ja ajalookäsituses enamasti negatiivselt.
==Mõisnikud Eesti ajaloos==
 
Praeguste Eesti alade majandus tugines mõisadeksmõisateks organiseeritud põllumajandusele pikka aega, ligikaudu 13.-15–15. sajandist 20. sajandi alguseni. Seepärast oli mõisnikel kui [[ühiskonnaklass]]il või sotsiaalsel grupil suur poliitiline mõjujõud.
 
Mõisnikud kuulusid tavaliselt [[alamaadel|alamaadli]] hulka. [[Eestimaa|Eesti]]- ja [[Liivimaa]]l olid mõisnikud enamasti [[baltisakslased]] ja kõnelesid saksa keelt; harvem võis nende seas leida [[Venelased|venelasi]], [[Rootslased|rootslasi]] jt.
82 007

muudatust