Ava peamenüü

Muudatused

resümee puudub
[[Nõukogude Liit]] osales konverentsi töös aktiivselt, aga pärast otsustas Maailmapanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi loomisest ja tööst mitte osa võtta<ref>[http://external.worldbankimflib.org/Bwf/60panel4.htm From Around the World] Vaadatud 8. mail 2011 (inglise keeles)</ref>, sest vastavalt nende organisatsioonide [[põhikiri|põhikirjale]] puudus tal võimalus nende tööd mõjutada, erinevalt USA-st.
 
Oma tegevuse alguses [[1945]]–1968 ei olnud Maailmapanga tegevus kuigi aktiivne, sest laenu taotlejatele esitati rangeid nõudmisi. Maailmapanga esimene president [[John McCloy]] valis esimeseks laenusaajaks [[Prantsusmaa]], kellele anti laenu 250 miljonit [[USA dollar]]it. Laenu saamise ükaüks tingimus oli [[Prantsusmaa Kommunistlik Partei|kommunistide]] väljajätmine valitsusest<ref>[http://books.google.ru/books?id=KODdZ4fux5UC&pg=PA64&lpg=PA64&dq=Credit+France+in+1947+250&source=bl&ots=_4-KMs4gFm&sig=L-Z71LPNkBOfn7TRD5bABq49gJo&hl=ru&ei=xpbNSsSFCofA-Qb1t4WBAw&sa=X&oi=book_result&ct=result&resnum=2#v=onepage&q=Credit%20France%20in%201947%20250&f=false The United States and making of postwar France, lk. 67] Vaadatud 8. mail 2011 (inglise keeles)</ref>. Kaks ülejäänud laenusoovijat ([[Poola]] ja [[Tšiili]]) laenu ei saanud. Edaspidi andis Maailmapank aktiivselt laenu Lääne-Euroopa riikidele, kes taastasid maailmasõjast räsitud majandust [[Marshalli plaan]]i kaudu. Marshalli plaani rahastamine käiski suures osas Maailmapanga kaudu.
 
[[1968]]–1980 oli Maailmapanga tegevus suunatud arengumaade abistamisele. Suurenesid väljalaenatavad summad ja mitmekesistus laenude struktuur, mis hõlmas mitmesuguseid majandusharusid alates [[infrastruktuur]]ist kuni sotsiaalsete probleemide lahendamiseni. Sel ajal juhatas Maailmapanka [[Robert McNamara]], kes kasutas tehnokraatlikku juhtimisstiili, sest ta oli töötanud [[USA kaitseminister|USA kaitseministrina]] [[John Kennedy]] ja [[Lyndon Johnson]]i valitsuses ning ettevõtte [[Ford Motor]] presidendina. McNamara lõi uue süsteemi, mille abil riigid said oma laenutaotlusi esitada, ja see võimaldas vähendada laenutingimuste otsustamisele kuluvat aega.
{{tsitaat|Maailmapanga tegevuse eesmärgid on jätkusuutliku globaliseerumise soodustamine kõigi elanikkonna kihtide huvides, vaesuse vähendamine, majanduskasvu kiirendamine ilma keskkonnale kahju tekitamata ning inimeste jaoks uute võimaluste loomine ja neisse lootuse sisendamine.|Robert Zoellick<ref>[http://web.worldbank.org/WBSITE/EXTERNAL/EXTRUSSIANHOME/PROJECTSRUS/0,,contentMDK:22044920~menuPK:5771682~pagePK:41367~piPK:51533~theSitePK:3319376,00.html Цели Всемирного банка] Vaadatud 8. mail 2011 (vene keeles)</ref>}}
 
Tänapäeval keskendub Maailmapank oma teguevusestegevuses vastavalt [[Aastatuhande deklaratsioon]]ile [[Aastatuhande arengueesmärgid|Aastatuhande arengueesmärkide]] saavutamisele<ref>[http://web.worldbank.org/WBSITE/EXTERNAL/EXTABOUTUS/0,,contentMDK:20040565~menuPK:1696892~pagePK:51123644~piPK:329829~theSitePK:29708,00.html Challenge] Vaadatud 8. mail 2011 (inglise keeles)</ref>. Kolmanda aastatuhande künnisel sõnastati [[ÜRO]] egiidi all kaheksa eesmärki, mille saavutamisele peavad rahvusvaheliste organisatsioonide jõupingutused olema suunatud. Aastatuhande arengueesmärgid peavad olema saavutatud 2015. aastaks ja need on järgmised:
#Vähendada poole võrra nende inimeste arvu, kelle sissetulek on väiksem kui 1 USA dollar päevas, ja nende arvu, kes on näljas.
#Tagada kõigile lastele [[algharidus]]e omandamise võimalus.
Maailmapank annab Rahvusvahelise Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga ning Rahvusvahelise Arenguassotsiatsiooni kaudu välja kahesuguseid laene: investeerimis- ja arengulaene. Investeerimislaene antakse kaupade tootmise, tööde ja teenuste rahastamiseks sotsiaalmajanduslike projektide raames ükskõik mis majandusharus. Arengulaene nimetati varem struktuurimuutuste laenudeks ning neid antakse poliitiliste ja institutsiooniliste reformide jaoks.<ref name=Maailmapank/>
 
Kui riik esitab laenutaotluse mingi projekti rahastamiseks, siis hinnatakse, kas see projekt on vastuvõetav majanduslikus, rahanduslikus, sotsiaalses ja ökoloogilises mõttes. Läbirääkimiste käigus lepivad Maailmapank ja laenusaaja kokku arengueesmärgid, projekti komponendid, oodatavad tulemused, projekti täitmise kava ja tõhususe kontrollnäitajad ning laenueraldiste ajakava. Maailmapank jälgib seda, milleks laenuraha kulutatakse, ja hindab projekti tulemusi. Kolmveerandit kustutamata laenudest haldavad riikide direktorid, kes töötavad Maailmapanga liikmesmaade alalistes esindustes. NiisugusiNiisuguseid alalisi esindusi on üle maailma ligi sada ja neis töötab umbes 30% Maailmapanga personalist.<ref name=Maailmapank/>
 
Arenguassotsiatsiooni pikaajalised laenud on intressivabad, aga nendelt võetakse 0,75% komisjonitasu. Assotsiatsiooni raha reserveerimise eest võetakse komisjonitasu 0–0,5% reserveeritavalt summalt ja 2006. rahandusaastaks oli selleks kinnitatud 0,33%. Maailmapanga varahalduse osakond juhib kõiki laenudega seotud tehinguid ja täidab ühtlasi laekuri kohuseid.<ref name=Maailmapank/>
*doonorriikide probleemid
*[[linnastumine]]
*kohalike omavalisusteomavalitsuste rahastamine
*kultuuri- ja looduspärandi säilitamine
*[[transport]]
== Kriitika ==
[[Pilt:Joseph Stiglitz.jpg|pisi|Joseph Stiglitz (2002)]]
[[Pilt:Worldbank protest jakarta.jpg|pisi|ProtsestijadProtestijad Maailmapanga vastu [[Jakarta]]s (2004)]]
Maailmapanga tegevust on läbi aegade kritiseerinud paljud peamiselt [[valitsusväline organisatsioon|valitsusvälised organisatsioonid]], kuid ka õpetlased.
 
81 949

muudatust