Vikipeedia

Lähis-Ida: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Karl Kull (arutelu | kaastöö)
40 muudatust
PResümee puudub
Karl Kull (arutelu | kaastöö)
40 muudatust
217. rida:
{{Vaata|Lähis-Ida ajalugu}}
Umbkaudu 9000 (vahemikus 11000-7000) [[eKr]] tekib Lähis-Idas põllumajandus ning hakkab arenema püsiv asustus. Kasvatatakse teravilju, kodustatakse loomad. Umbkaudu aastaks 7000 eKr on leiutatud ka põletatud keraamika. [[Mesopotaamia]], [[Süüria]]-[[Palestiina]] ja [[Anatoolia]] varajasi kõrgkultuure võib pidada maailma ajaloos kõige esimesteks, mistõttu saab kogu piirkonda kutsuda ka [[tsivilisatsioon]]i hälliks või sünnipaigaks. [[Kiilkiri|Kiilkirja]] tekke eelseid (u 3300-3200 eKr) tsivilisatsioone ja erinevaid asulaid on võimalik analüüsida ainult [[arheoloogia|arheoloogilise]] leiumaterjali põhjal, mistõttu võib kirjalikele ajalooallikatele eelnenud ajalooperioodi nimetada ka eelajalooliseks või arhailiseks perioodiks. Lähis-Ida eelajaloolise perioodi erinevad etapid on oma nime saanud muistsete asulakohtade järgi, kust mingile ajastule omast [[keraamika]]t või muid arheoloogilisi mälestisi on leitud.
 
===Çatal Hüyük===
[[Çatalhöyük|Çatal Hüyük]] (türgi keeles „kahvlimägi”) on maailma tuntumaid [[kiviaeg|kiviaegseid]] linnalisi asulakohti [[Anatoolia|Anatoolias]] tänapäevase Türgi aladel [[Konya]] linna lähistel. Asulakoha väljakaevamisi juhatas aastatel 1961–1965 briti arheoloog [[James Mellaart|James Mellaart]], alates aastast 1993 on asulakoha uurimine jätkunud tänaseni. Selgus, et tegu oli ca 7500 eKr [[neoliitikum]]is asutatud linnaga, mille territoorium hõlmas üle 100 [[hektar]]i ning kus võis elada hiilgeaegadel kuni 10000 inimest. [[Linn]] oli ehitatud põletamata [[tellis|tellistest]], majade vahel puudusid tänavad ja muud ühendusteed ning oma valdustesse sisenesid inimesed katustel olnud uste kaudu. Kokku on avastatud 18 erinevat arheoloogilist kihti, mis annavad tunnistust sellest, et vanade elamute [[deformatsioon|deformeerudes]] ehitati perioodiliselt nende tasandatud varemetele uus asula. Majad olid väga oskuslikult ehitatud ning tihtipeale kaunistatud kõikvõimalike [[reljeef|reljeefide]] ja maalingutega. Asulakohast on leitud muude skulptuuride hulgas rohkelt ka [[naine|naise]] kehavorme kujutavaid figuriine, mille tõttu on tihtipeale oletatud, et Çatal Hüyükis elanud inimeste religioon võis olla keskendunud viljakust sümboliseeriva emajumaluse kultuse ümber. Peamiseks tegevuseks oli [[põllumajandus]], karjakasvatus ning jahipidamine. Asulakoht hüljati ca 6. at keskel eKr.
 
===Jeeriko===
[[Jeeriko]] (tänapäevase nimega Tell es-sultan) on üks vanimaid teadaolevaid linnalisi asulakohti maailma ajaloos. Tänapäevane Jeeriko linn asub [[Jordan]]i jõe lähedal [[Palestiina]] Läänekalda territooriumil. Esimesed andmed asustusest Jeerikos pärinevad u. aastast 9400 eKr. Aastaks 7000 eKr on välja kujunenud mitme tuhande elanikuga varajane [[asula]]. See asus loodusliku allika juures, mistõttu oli tegu ka ajaloolise küttide-[[korilane|korilaste]] laagri- või kogunemispaigaga. Asulakohta ümbritsesid müürid. Surnuid maeti elamute põrandate alla. Levinud oli komme surnute koljude umber kipsist näojoonte vormimine, mis viitab teatavale esivanematekultusele.
 
===Hassuna===
[[Hassuna]] kultuur õitses Lähis-Idas vahemikus u 6000–5250 eKr. Tänapäevane Tell Hassuna väljakaevamiskoht asub [[Iraak|Iraagis]] [[Tigris]]e jõest läänes umbkaudu 40 kilomeetri kaugusel muistsest [[Assüüria]] [[Nineve|Nineve]] linnast. Hassuna ajastul tekkisid ka esimesed Põhja-Mesopotaamia põllumajandusasulad. Väga tuntud on ka rikkalike kaunistustega hassuna stiilis keraamika. Kultuuril on palju sarnasusi ka Jeerikoga. Elati väikestes linnalistes asulates, milledes asuvad majad olid ehitatud ümber keskse väljaku.
 
===Samarra===
[[Sāmarrā'|Samarra]] kultuur levis Lähis-Idas vahemikul u. 6000–4800 eKr, on oma nime saanud Tell Sawwani väljakaevamiskoha järgi, mis asub [[Tigris|Tigrise]] jõe idakaldal 125 km [[Bagdad]]ist põhjapool. Tegu oli üpriski suure ja rikka linnalise asulaga, kus oli välja kujunenud juba kindel sotsiaalne [[hierarhia]]. Leitud on ka jälgi varajasest niisutuskanalite süsteemist. Samarra kultuuri kõige tuntumaks mälestiseks on samarra [[keraamika]], mida iseloomustavad erinevad geomeetrilised kujundid (sh [[svastika]]) ning stiliseeritud loomade ja lindude kujutised. Keraamika oli väga laialt levinud kõikjal Lähis-Idas ja seega oli see kultuur varasematega võrreldes väga suure tähtsuse ja ka mõjuga hilisematele kultuuridele.
 
===Halaf===
Halafi kultuur u 6100–5400 eKr on oma nime saanud [[Tell Halaf]]i väljakaevamiskoha järgi, mis asub tänapäevases Kirde-Süürias [[Türgi]] piiri ääres. Kasvatati [[nisu]], [[oder|otra]], [[harilik lina|lina]]. Kodustatud olid kitsed ja [[lammas|lambad]]. Iseloomulikuks sellele perioodile oli käsitsi valmistatud ja põletatud keraamika, mis oli dekoreeritud kõikvõimalike geomeetriliste kujunditega, tavaliselt ühe- või kahevärvilised.
 
===Ubaidi===
[[Ubaidi]] perioodiks kutsutakse ajavahemikku Mesopotaamia ajaloos u 6000–3800 eKr. Nime on periood saanud Tell al-Ubaidi väljakaevamiskoha järgi, mis asub Lõuna-Iraagis muistse Uri linna lähistel. Tegemist on ka Lõuna-Mesopotaamia esimese kultuuriga. Oletatavasti liikus kultuuri kese Lõuna-Mesopotaamia aladele osalt ka seetõttu, et alaneda võis veetase, mis tegi võimalikuks sealse püsiva asustuse. Sel ajastul toimub ratta kasutuselevõtt. Esmalt tuleb kasutusele keraamikas potikeder ja perioodi lõpuks oletatavasti ka rattad vankritel. Toimub üleminek halkoliitikumi ehk [[esiaeg|vase-kiviaega]]. Sel ajal toimus kiire niisutuskanalite süsteemi väljaehitamine Mesopotaamias. Ubaidi kultuur muutub domineerivaks kõikjal piirkonnas eelnenud Halafi kultuuri asemel. Selle ajastu lõpuks toimub kiire [[linnastumine]]. Samal ajal algab ka elanikkonna kihistumine ja [[eliit|eliidi]] väljakujunemine, mis varasematel perioodidel ei olnud nii oluliselt täheldatav. Levinud on isiku tuvastamise eesmärgil kasutatavad tempelpitsatid. Seda ajajärku võib ka nimetada tsivilisatsiooni tekke ajastuks tänapäevases mõttes. Juba 5000 hakkab arenema muistne [[Eridu]] linna [[tempel]] ja selle umber hiljem kujunenud linnaline asula. Sellest maailma ajaloos esimesest teadaolevast pühakojast kasvab aegade jooksul välja hiiglaslik templikompleks [[Tsirkuraat|tsikuraadiga]].
 
===Uruki===
[[Uruki]] perioodi nimetatakse ka [[Sumer]]i arhailiseks ajastuks ning see hõlmab ajavahemikku u 4000–3000 eKr. Sellel ajastul oli [[Mesopotaamia]] tähtsaimaks keskuseks väga suureks arenenud Uruki linn, mis domineeris kõikide teiste piirkonna asulate üle. Sellesse ajastusse jääb riikide sünd, linnade tormiline areng ja kiilkirja arhailiste vormide kasutuselevõtt. [[Pronksiaeg|Pronksiaja]] algus Lähis-Idas. Lõuna-Mesopotaamias toimunud tsivilisatsiooni areng mõjutab kogu Lähis-Ida ja ka kaugemaid piirkondi. Ühiskond muutub üha rohkem organiseerituks ja tekkinud on erinevad ühiskondlikud klassid, mis jaotuvad vastavalt ametitele ning üha enam ka sotsiaalsele nii päritavale kui ka varanduslikule staatusele tuginedes. Uruki ajastu lõpupoolelt pärinev [[kiilkiri|kiilkirjatekst]] „Ametite nimekiri“ on selgelt [[hierarhia|hierarhiline]] ja kogu riigi kõrgeim amet näib kuuluvat nn preester-kuninga funktsioonis ametimehele. Temast allpool on omakorda mainitud kõikvõimalike elualade juhte.<ref name="Ametite">[http://www.eao.ee/12pildid/espak_sazonov_despotism.pdf Idamaise despotismi lätted]</ref> Tekkinud on ka töölistele organiseeritud ja standardiseeritud palgamaksmissüsteemid. Vahel kutsutakse kogu seda ajastut oma pöördelisuse tõttu „Uruki fenomeniks“ ja ka „linnastumise revolutsiooniks“. Varasemalt oletati, et suurte muutuste taga Mesopotaamia kultuuris võis olla uue rahvagrupi sumerlaste sisseränd, kes asusid elama põlisrahva ubaidlaste territooriumile. Kuna aga ühtegi otsest arheoloogilist tõendit teatava teise rahva saabumisest ei ole, siis kaasaegne teadus üldjuhtumil peab sumerlasi Mesopotaamia põlisasukateks. Samas ei saa välistada ka mõne suurema rahvakillu sisserände 4. aastatuhande jooksul. Varasem käsitsitehtud ja meisterlikult viimistletud [[keraamika]] asendub potisseparattal tehtud masstoodanguga. Eriti levinud on aga vormi sees valmistatud savikausid [[standard|standardsete]] mahutavustega. Tõenäoliselt jagati kausside standardmõõtude kohaselt ka palgana makstavat toitu kõikvõimalikele töölistele ja ametnikele. Neid [[kauss]]e kutsutakse viltuse servaga kaussideks. 4. aastatuhande keskpaigaks [[eKr]] oli Uruki kultuuri mõju levinud kõikjale Lähis-Itta ja ka [[Süüria|Süüriasse]], Elamisse ning [[Egiptus]]esse. Võib oletada, et Egiptus sai mõjutusi Lähis-Idast ning tellised, võimalik et ka kiri ja silinderpitsatid kujunesid osalt Lähis-Ida mõjul. Urukist pärit kaupmehed ja rändurid asutavad oma kolooniaid või kaubavahetusjaamu nagu näiteks Habuba Kabira [[Eufrat|Eufrati]] keskjooksul Süüria aladel. Uruki ajastul tulevad kasutusele silinderpitsatid. Uruki linna Eanna rajooni templikompleksi kaunistused savikoonustest mosaiikidega on saanud üheks Uruki ajastu arhitektuuri peamisteks näidisobjektideks.<ref name="templikompleks">[http://www.britishmuseum.org/the_museum/museum_in_the_world/middle_east_programme/iraq_project/uruk_photos/page_1.aspx Uruk visit and photos], pildid tänapäeva Urukist.</ref> Kiilkiri tekkis Sumeris u 3300–3200 eKr, samal ajastul tekkis kiri iseseisvalt pisut hiljem tänapäevase Iraani aladel muistses Elamis. Üheks tuntuimaks kunstiteoseks sellest ajastust on nn Uruki vaas.<ref name="vaas">[http://oi.uchicago.edu/OI/IRAQ/dbfiles/objects/14.htm Lost treasures of Iraq], Warka Vaas.</ref>
 
===Jemdet Nasr===
[[Jemdet Nasr]]i periood oli u. ajavahemikul 3100–2900 eKr. Toimub [[Uruk]]i süsteemi langus ning kultuuri levik rohkematesse Mesopotaamia linnadesse. Üks suur keskus Uruk asendub mitmete väiksemate kõrgelt arenenud linnaliste keskustega. Kujunevad välja Mesopotaamia riigid, millede keskmes on linn ning mis hõlmavad endasse ümbruskonna põllumaid ja väiksemaid [[asula|asulaid]]. Toimub [[bürokraatia|bürokraatlike]] struktuuride areng ja erinevate ühiskonnaklasside eristumise kiirenemine. Kiri areneb üha rohkem [[piktogramm|piktograafilisest]] kirjast [[kiilkiri|kiilkirjaks]]. Ajastu on eelkõige defineeritud keraamika järgi.
 
Ajastut, mis järgneb Jemdet Nasri perioodile kutsutakse [[Sumer]]i varadünastiliseks [[asjastu|ajastuks]]. Tekkinud on mitmed iseseisvad [[linnriik|linnriigid]] oma valitsejatega ning kasutusele on võetud [[kiilkiri]]. Tekivad esimesed ajaloolised tekstid.
 
==Tähtsus==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Lähis-Ida"