Lähis-Ida ajalugu

Arhailine periood

 Pikemalt artiklis Lähis-Ida ajalugu

Umbkaudu 9000 (vahemikus 11000-7000) eKr tekib Lähis-Idas põllumajandus ning hakkab arenema püsiv asustus. Kasvatatakse teravilju, kodustatakse loomad. Umbkaudu aastaks 7000 eKr on leiutatud ka põletatud keraamika. Mesopotaamia, Süüria-Palestiina ja Anatoolia varajasi kõrgkultuure võib pidada maailma ajaloos kõige esimesteks, mistõttu saab kogu piirkonda kutsuda ka tsivilisatsiooni hälliks või sünnipaigaks. Kiilkirja tekke eelseid (u 3300-3200 eKr) tsivilisatsioone ja erinevaid asulaid on võimalik analüüsida ainult arheoloogilise leiumaterjali põhjal, mistõttu võib kirjalikele ajalooallikatele eelnenud ajalooperioodi nimetada ka eelajalooliseks või arhailiseks perioodiks. Lähis-Ida eelajaloolise perioodi erinevad etapid on oma nime saanud muistsete asulakohtade järgi, kust mingile ajastule omast keraamikat või muid arheoloogilisi mälestisi on leitud.

Çatal Hüyük

Çatal Hüyük (türgi keeles „kahvlimägi”) on maailma tuntumaid kiviaegseid linnalisi asulakohti Anatoolias tänapäevase Türgi aladel Konya linna lähistel. Asulakoha väljakaevamisi juhatas aastatel 1961–1965 briti arheoloog James Mellaart, alates aastast 1993 on asulakoha uurimine jätkunud tänaseni. Selgus, et tegu oli ca 7500 eKr neoliitikumis asutatud linnaga, mille territoorium hõlmas üle 100 hektari ning kus võis elada hiilgeaegadel kuni 10000 inimest. Linn oli ehitatud põletamata tellistest, majade vahel puudusid tänavad ja muud ühendusteed ning oma valdustesse sisenesid inimesed katustel olnud uste kaudu. Kokku on avastatud 18 erinevat arheoloogilist kihti, mis annavad tunnistust sellest, et vanade elamute deformeerudes ehitati perioodiliselt nende tasandatud varemetele uus asula. Majad olid väga oskuslikult ehitatud ning tihtipeale kaunistatud kõikvõimalike reljeefide ja maalingutega. Asulakohast on leitud muude skulptuuride hulgas rohkelt ka naise kehavorme kujutavaid figuriine, mille tõttu on tihtipeale oletatud, et Çatal Hüyükis elanud inimeste religioon võis olla keskendunud viljakust sümboliseeriva emajumaluse kultuse ümber. Peamiseks tegevuseks oli põllumajandus, karjakasvatus ning jahipidamine. Asulakoht hüljati ca 6. at keskel eKr.

Jeeriko

Jeeriko (tänapäevase nimega Tell es-sultan) on üks vanimaid teadaolevaid linnalisi asulakohti maailma ajaloos. Tänapäevane Jeeriko linn asub Jordani jõe lähedal Palestiina Läänekalda territooriumil. Esimesed andmed asustusest Jeerikos pärinevad u. aastast 9400 eKr. Aastaks 7000 eKr on välja kujunenud mitme tuhande elanikuga varajane asula. See asus loodusliku allika juures, mistõttu oli tegu ka ajaloolise küttide-korilaste laagri- või kogunemispaigaga. Asulakohta ümbritsesid müürid. Surnuid maeti elamute põrandate alla. Levinud oli komme surnute koljude umber kipsist näojoonte vormimine, mis viitab teatavale esivanematekultusele.

Hassuna

Hassuna kultuur õitses Lähis-Idas vahemikus u 6000–5250 eKr. Tänapäevane Tell Hassuna väljakaevamiskoht asub Iraagis Tigrise jõest läänes umbkaudu 40 kilomeetri kaugusel muistsest Assüüria Nineve linnast. Hassuna ajastul tekkisid ka esimesed Põhja-Mesopotaamia põllumajandusasulad. Väga tuntud on ka rikkalike kaunistustega hassuna stiilis keraamika. Kultuuril on palju sarnasusi ka Jeerikoga. Elati väikestes linnalistes asulates, milledes asuvad majad olid ehitatud ümber keskse väljaku.

Samarra

Samarra kultuur levis Lähis-Idas vahemikul u. 6000–4800 eKr, on oma nime saanud Tell Sawwani väljakaevamiskoha järgi, mis asub Tigrise jõe idakaldal 125 km Bagdadist põhjapool. Tegu oli üpriski suure ja rikka linnalise asulaga, kus oli välja kujunenud juba kindel sotsiaalne hierarhia. Leitud on ka jälgi varajasest niisutuskanalite süsteemist. Samarra kultuuri kõige tuntumaks mälestiseks on samarra keraamika, mida iseloomustavad erinevad geomeetrilised kujundid (sh svastika) ning stiliseeritud loomade ja lindude kujutised. Keraamika oli väga laialt levinud kõikjal Lähis-Idas ja seega oli see kultuur varasematega võrreldes väga suure tähtsuse ja ka mõjuga hilisematele kultuuridele.

Halaf

Halafi kultuur u 6100–5400 eKr on oma nime saanud Tell Halafi väljakaevamiskoha järgi, mis asub tänapäevases Kirde-Süürias Türgi piiri ääres. Kasvatati nisu, otra, lina. Kodustatud olid kitsed ja lambad. Iseloomulikuks sellele perioodile oli käsitsi valmistatud ja põletatud keraamika, mis oli dekoreeritud kõikvõimalike geomeetriliste kujunditega, tavaliselt ühe- või kahevärvilised.

Ubaidi

Ubaidi perioodiks kutsutakse ajavahemikku Mesopotaamia ajaloos u 6000–3800 eKr. Nime on periood saanud Tell al-Ubaidi väljakaevamiskoha järgi, mis asub Lõuna-Iraagis muistse Uri linna lähistel. Tegemist on ka Lõuna-Mesopotaamia esimese kultuuriga. Oletatavasti liikus kultuuri kese Lõuna-Mesopotaamia aladele osalt ka seetõttu, et alaneda võis veetase, mis tegi võimalikuks sealse püsiva asustuse. Sel ajastul toimub ratta kasutuselevõtt. Esmalt tuleb kasutusele keraamikas potikeder ja perioodi lõpuks oletatavasti ka rattad vankritel. Toimub üleminek halkoliitikumi ehk vase-kiviaega. Sel ajal toimus kiire niisutuskanalite süsteemi väljaehitamine Mesopotaamias. Ubaidi kultuur muutub domineerivaks kõikjal piirkonnas eelnenud Halafi kultuuri asemel. Selle ajastu lõpuks toimub kiire linnastumine. Samal ajal algab ka elanikkonna kihistumine ja eliidi väljakujunemine, mis varasematel perioodidel ei olnud nii oluliselt täheldatav. Levinud on isiku tuvastamise eesmärgil kasutatavad tempelpitsatid. Seda ajajärku võib ka nimetada tsivilisatsiooni tekke ajastuks tänapäevases mõttes. Juba 5000 hakkab arenema muistne Eridu linna tempel ja selle umber hiljem kujunenud linnaline asula. Sellest maailma ajaloos esimesest teadaolevast pühakojast kasvab aegade jooksul välja hiiglaslik templikompleks tsikuraadiga.

Uruki

Uruki perioodi nimetatakse ka Sumeri arhailiseks ajastuks ning see hõlmab ajavahemikku u 4000–3000 eKr. Sellel ajastul oli Mesopotaamia tähtsaimaks keskuseks väga suureks arenenud Uruki linn, mis domineeris kõikide teiste piirkonna asulate üle. Sellesse ajastusse jääb riikide sünd, linnade tormiline areng ja kiilkirja arhailiste vormide kasutuselevõtt. Pronksiaja algus Lähis-Idas. Lõuna-Mesopotaamias toimunud tsivilisatsiooni areng mõjutab kogu Lähis-Ida ja ka kaugemaid piirkondi. Ühiskond muutub üha rohkem organiseerituks ja tekkinud on erinevad ühiskondlikud klassid, mis jaotuvad vastavalt ametitele ning üha enam ka sotsiaalsele nii päritavale kui ka varanduslikule staatusele tuginedes. Uruki ajastu lõpupoolelt pärinev kiilkirjatekst „Ametite nimekiri“ on selgelt hierarhiline ja kogu riigi kõrgeim amet näib kuuluvat nn preester-kuninga funktsioonis ametimehele. Temast allpool on omakorda mainitud kõikvõimalike elualade juhte. Tekkinud on ka töölistele organiseeritud ja standardiseeritud palgamaksmissüsteemid. Vahel kutsutakse kogu seda ajastut oma pöördelisuse tõttu „Uruki fenomeniks“ ja ka „linnastumise revolutsiooniks“. Varasemalt oletati, et suurte muutuste taga Mesopotaamia kultuuris võis olla uue rahvagrupi sumerlaste sisseränd, kes asusid elama põlisrahva ubaidlaste territooriumile. Kuna aga ühtegi otsest arheoloogilist tõendit teatava teise rahva saabumisest ei ole, siis kaasaegne teadus üldjuhtumil peab sumerlasi Mesopotaamia põlisasukateks. Samas ei saa välistada ka mõne suurema rahvakillu sisserände 4. aastatuhande jooksul. Varasem käsitsitehtud ja meisterlikult viimistletud keraamika asendub potisseparattal tehtud masstoodanguga. Eriti levinud on aga vormi sees valmistatud savikausid standardsete mahutavustega. Tõenäoliselt jagati kausside standardmõõtude kohaselt ka palgana makstavat toitu kõikvõimalikele töölistele ja ametnikele. Neid kausse kutsutakse viltuse servaga kaussideks. 4. aastatuhande keskpaigaks eKr oli Uruki kultuuri mõju levinud kõikjale Lähis-Itta ja ka Süüriasse, Elamisse ning Egiptusesse. Võib oletada, et Egiptus sai mõjutusi Lähis-Idast ning tellised, võimalik et ka kiri ja silinderpitsatid kujunesid osalt Lähis-Ida mõjul. Urukist pärit kaupmehed ja rändurid asutavad oma kolooniaid või kaubavahetusjaamu nagu näiteks Habuba Kabira Eufrati keskjooksul Süüria aladel. Uruki ajastul tulevad kasutusele silinderpitsatid. Uruki linna Eanna rajooni templikompleksi kaunistused savikoonustest mosaiikidega on saanud üheks Uruki ajastu arhitektuuri peamisteks näidisobjektideks. Kiilkiri tekkis Sumeris u 3300–3200 eKr, samal ajastul tekkis kiri iseseisvalt pisut hiljem tänapäevase Iraani aladel muistses Elamis. Üheks tuntuimaks kunstiteoseks sellest ajastust on nn Uruki vaas.

Jemdet Nasr

Jemdet Nasri periood oli u. ajavahemikul 3100–2900 eKr. Toimub Uruki süsteemi langus ning kultuuri levik rohkematesse Mesopotaamia linnadesse. Üks suur keskus Uruk asendub mitmete väiksemate kõrgelt arenenud linnaliste keskustega. Kujunevad välja Mesopotaamia riigid, millede keskmes on linn ning mis hõlmavad endasse ümbruskonna põllumaid ja väiksemaid asulaid. Toimub bürokraatlike struktuuride areng ja erinevate ühiskonnaklasside eristumise kiirenemine. Kiri areneb üha rohkem piktograafilisest kirjast kiilkirjaks. Ajastu on eelkõige defineeritud keraamika järgi.

Ajastut, mis järgneb Jemdet Nasri perioodile kutsutakse Sumeri varadünastiliseks ajastuks. Tekkinud on mitmed iseseisvad linnriigid oma valitsejatega ning kasutusele on võetud kiilkiri. Tekivad esimesed ajaloolised tekstid.

Kirjandus

• Charvàt, Petr (1993). Ancient Mesopotamia. Humankind’s Long Journey into Civilization Oriental Institute. Vaadatud 1993. {{cite book}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |accessdate= (juhend)
• Leick, Gwendolyne (2001). The Invention Of the City.
• Mieroop, Marc Van De (2004). History of the Ancient Near East ca.3000-323 B.C.