Eduard Alver: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Eduard Alver''' [[Vabadusrist|VR I/3]] ([[15. märts]] [[1886]] [[Valga]] – [[15. august]] [[1939]] [[Tallinn]]) oli [[Vabadussõda|Vabadussõja]] ajal [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] ülem.
{{Sõjaväelane
| Taustavärv = #EEDD82
| Pilt =
| Pildisuurus =
| Pildi info =
| Nimi = Eduard Alver
| Hüüdnimi =
| Sünniaeg = [[15. märts]] [[1886]]
| Sünnikoht = [[Valga]]
| Surmaaeg = [[15. august]]
| Surmakoht = [[Tallinn]]
| Teenistused =
| Auaste =
| Juhitud üksused = [[Kaitseliit]]
| Sõjad/lahingud =
| Autasud = [[Vabadusrist]]i I liigi 3. järk, 1920 <br> [[Kotkaristi II klassi teenetemärk]], 1929
}}
{{Vabadusrist|I/3}}
==Elulugu==
Eduard Alver sündis 15. märtsil 1886 [[Valga]]s. Ta lõpetas aastal 1906 [[Tartu Aleksander II gümnaasium]]i ja valis esialgu arsti elukutse, siirdudes õppima [[Viin]]i ülikooli. Mõne aja pärast naasis Tartusse ja asus õppima [[Tartu ülikool]]is õigusteadust. Tartu Ülikooli ühines Alver äsjaloodud esimese eesti korporatsiooniga [[Fraternitas Estica]], mille tuntuim liige oli [[Konstantin Päts]]. 1911. aastal lõpetas Alver õigusteaduse magistrina [[Moskva ülikool]]i
Aastatel 1911-1915 töötas ta Riia Ringkonnakohtu kohtuameti kandidaadi ja vandeadvokaadi abina ning oli [[Esimene maailmasõda|Esisese maailmasõja]] ajal aastatel 1915-1917 Tartus sõjapõganike organisatsiooni “Põhja Abi” ülemTegutses advokaadina Riias<ref>[http://dns.kaitseliit.ee/et/eduard-alver Kaitseliit»Kaitseliidu ülem»Eduard Alver], http://dns.kaitseliit.ee (vaadatud 17. jaanuar 2012)</ref>.
Pärast 1917. aasta [[veebruarirevolutsioon]]i Tallinnas Vene keisririigi politsei asemel moodustatud [[Ajutine Valitsus (Venemaa)|Vene Ajutise Valitsuse]] poolt moodustatud miilitsas valiti Eduard Alver Tallinna miilitsaülema abiks.
Mais 1917 valiti Alver [[Läänemaa]] maakonna-komissarina [[Haapsalu]] linnavolikokku, mis omakorda ta [[Haapsalu Linnavolikogu]] esimeheks valis. Alveri ettepanekul otsustas volikogu suure häälteenamusega minna üle eestikeelsel asjaajamisele
==Eesti Vabadussõjas==
▲Mais 1917 valiti Alver [[Läänemaa]] maakonna-komissarina [[Haapsalu]] linnavolikokku, mis omakorda ta esimeheks valis. Alveri ettepanekul otsustas volikogu suure häälteenamusega minna üle eestikeelsel asjaajamisele. Alveri ja polkovnik [[Aleksander Tõnisson]]i organiseerimisel relvastati Haapsalus asuv [[1. Eesti polk]] ja koolitati [[Läänemaa omakaitset]].
Alveri ja polkovnik [[Aleksander Tõnisson]]i organiseerimisel relvastati 1917. aastal [[Haapsalu]]s asunud [[1. Jalaväerügement|1. Eesti Polk]] ja koolitati Läänemaa [[omakaitse]]t.
Ta oli koos [[Oskar Mamers]]iga üks kahest ööl vastu [[18. veebruar]]i [[1918]] [[Vene]] armee
1918. aastal oli E. Alver Eesti Ajutise Valitsuse volinik ([[maavanem]]a tolleaegne nimetus) Haapsalus.
==Eesti Vabariigi päevil==
Eduard Alver oli aastatel 1918–1919 Eesti Vabariigi esimene Eesti [[Eesti politsei (1918–1940)|Politsei, Peavalitsuse]] ülem.
1920. aastal oli ta sõjakahjude hindamise peakomisjoni esimees ja Eesti-Läti piiriküsimuste lahendamise komisjoni liige.
15. rida ⟶ 41. rida:
21. veebruarist 13. augustini 1921 oli Alver [[Kaitsepolitsei]] peavalitsuse ülem.
Eduard Alver suri 1939. aastal ja on maetud [[Liiva kalmistu]]le<ref>Liiva kalmistu, Vana osa, hauaplats A 14-45</ref>.
==Isiklikku==
Tema tütrepoeg on [[Siim Kallas]], onupoeg oli [[Hans Alver]] ([[Haapsalu]] linnapea), teine onupoeg [[Aleksander Alver]] oli [[Viru-Nigula kogudus]]e õpetaja<ref>Juhan Alwer. Alwer'ite suguvõsa kroonika. Tallinn, 1939</ref>.
| |||