Stromatoliit: erinevus redaktsioonide vahel

Kõige rohkem leidub stromatoliite troopilises madalas merevees, kus vee [[soolsus]] kõigub<ref name=eluareng/>. Tänapäevaseid stromatoliite moodustavad [[fotosüntees]]ivad [[koloonia (bioloogia)|koloonialised]]lised [[tsüanobakter]]id ekvaatori[[ekvaator]]i lähedal, näiteks [[Bahama saared|Bahama saartel]], [[Mehhiko laht|Mehhiko lahes]] ja [[Lääne-Austraalia]]s [[Shark Bay]]s<ref name=EL/>.

Stromatoliidid on sageli väga vanad. Vanimad stromatoliite meenutavad struktuurid on 3,5 miljonitmiljardit aastat vanad<ref name=EL/>. [[1950. aastad|1950. aastatel]] leiti [[Austraalia]]s ja [[Kanada]]s 2 miljardi aasta vanuseid stromatoliite<ref>Saima Kaarna. [http://www.ebu.ee/esitlus/saima_evolt6end.ppt Bioloogilise evolutsiooni tõendid ja elu areng Maal]</ref>. [[Eesti]]s on nad eriti iseloomulikud [[silur]]i lademetele.<ref name=eluareng/>

[[William Schopf]] leidis [[1980]] Lääne-Austraaliast 3,5 miljardi aasta vanuseid stromatoliidisarnaseid kivimeid ja pidas neid stromatoliitideks. Kui seeneed vastaksoleksid tõelestromatoliidid, oleks tegemist kõige vanema jäljega [[elu]] olemasolust [[Maa (planeet)|Maal]]. Kuid viimasel ajal on seda väidetselles hakatud kahtluse alla seadmakahtlema. On oletatud, et need on hüdrotermaalsed moodustised, mis on tekkinud elusolendite abita. Esimesena seadis Schopfi leiu kahtluse alla [[Martin Brasier]] [[1999]].<ref name=EL/>