Muutmälu: erinevus redaktsioonide vahel

{{Mall:Mälu_tüübid}}

'''Muutmälu''' ehk '''operatiivmälu''' ehk '''primaarmälu''' ehk '''põhimälu''' ehk '''suvapöördusmälu''' ehk '''RAM''' (lühend [[inglise keel|ingliskeelsetest]] sõnadest ''random access memory'') on arvuti keskne [[mälu (arvuti)|mälu]]seade, kuhu saab andmeid kirjutada ja kust neid saab lugeda <ref name=vallaste>[http://www.vallaste.ee/sona.asp?Type=UserId&otsing=552 e-teatmik. RAM]</ref>.

 

 

== Ajalugu ==

Varane laialt levinud kirjutatav muutmälu oli [[trummelmälu]]. See töötati välja aastail [[1945]]–[[1952]] ja seejärel kasutati seda enamikus arvutites, kuni 1970. aasta paiku leiutati [[mikrokiip|mikrokiibid]]. Enne seda kasutasid arvutid [[relee]]sid ja mitmesuguseid [[vaakumtoru]]lahendusi, et täita müütmälu ülesandeid sadade ja tuhandete [[bitt]]ide ulatuses. Mõned neist lahendustest olid suvapöördusega, mõned mitte. Vaakumtrioodidest ja pärast [[transistor]]idest ehitatud linke kasutati järjest väiksemate ja kiiremate mälude loomiseks, näiteks suvapöördusregistrite indeksid ja -registrid. Enne integreeritud püsimälukiipide väljatöötamist loodi suvapöörduspüsimälu sageli [[pooljuhtdiood]]ide maatrikseid kasutades, mida juhivad [[aadressidekooder|aadressidekoodrid]].