Muutmälu: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:Memory module DDRAM 20-03-2006.jpg|thumb|Personaalarvutites kasutatav [[SDRAM]]]]

'''Muutmälu''' ehk '''operatiivmälu''' ehk '''primaarmälu''' ehk '''põhimälu''' ehk '''suvapöördusmälu''' ehk '''RAM''' (lühend [[inglise keel|ingliskeelsetest]] sõnadest ''random access memory'') on arvuti keskne [[mälu (arvuti)|mälu]]seade, kuhu saab andmeid kirjutada ja kust neid saab lugeda <ref name=vallaste>[http://www.vallaste.ee/sona.asp?Type=UserId&otsing=552 e-teatmik. RAM]</ref>.

 

Võib juhtuda, et muutmällu on vaja kirjutada rohkem andmeid kui sinna mahub. Sellisel juhul luuakse [[ülekattestruktuur]]id. Olenevalt rakendusest võib kasutaja näidata, missugustele andmetele eraldatakse sama mälu, või mälueraldus toimub automaatselt. Osa andmetest, mis ei mahu muutmällu, kirjutatakse püsimällu. Kui nende järele vajadus tekib, loetakse nad sealt muutmällu ja seal enne olnud andmed, mis jagavad mällu loetavatega samu mälupesi, kirjutatakse nende asemele püsimällu. Andmete lugemine püsimällu ja muutmällu võtab aega, sellepärast tuleks ülekattestruktuurideks määrata andmed, mida võimalikult vähe korraga ja vaheldumisi kasutatakse, et andmeedastust püsi- ja muutmälu vahel oleks võimalikult vähe.

 

Põhimõtteliselt võib tänapäeval osa muutmälust eraldada mõttelise osa andmete jaoks, mida tavaliselt hoitakse püsimälus. Saadakse niinimetatud suvapöördusketas. Sellel olevate andmete poole pöördumine käib palju kiiremini kui püsimälus olevate andmete poole pöördumine. Kuid tuleb arvestada, et arvuti väljalülitamise korral lähevad suvapöörduskettal olevad andmed kaduma. See ei kehti küll juhul, kui arvutis on eraldi energiaallikas, tavaliselt [[aku]].