Eesti-Haginsk: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
viited |
|||
1. rida:
'''Eesti-Haginsk''' ([[vene keel|vene]] ''Эсто-Хагинское'') oli eesti [[küla]], mis rajati [[1877]]. aastal [[Stavropoli kubermang]]u [[kalmõkid|kalmõkkide]] maadele. Küla sai nime umbes 5 km lõuna pool paikneva [[Hagin-Sala]] jõe järgi. Kaukaasia eestlased on Eesti-Haginskit ka '''Sorikülaks''' kutsunud<ref name="Piirsalu">[[Jaanus Piirsalu]]: [http://ajaleht.epl.ee/digi/265#:46545-1.html Kalmõkkias kindral Pärna kodukülas voolab veel eesti verd.] [[Päevaleht]], 16. jaanuar 2012.</ref>.
Eestist väljarännanud rentisid kõigepealt maad väidetavalt kohalikult Kalmõkkia vürstilt. Küla hiilgeaegadel elas seal ja selle ümbruses vähemalt 500 eestlast. Neil oli kaks puhkpilliorkestrit, kool (eesti keelt õpetati peaaegu kuni Teise maailmasõjani), kirik, muuseum ja tuuleveskid.<ref name="Piirsalu"/>
Küla naabrid olid lõunas [[sakslased]]. Nende küla kandis eesti keeles nime Saksa-Haginsk, saksa keeles ''Deutsch-Haginsk'' või ''Kronental''. Tänapäeval on küla nimi Uljanovskoje. Ka Eesti-Haginskis oli umbes 25% elanikest sakslased.
11. rida ⟶ 13. rida:
Üks kuulsamaid Eesti-Haginskist pärit eestlasi oli [[Nõukogude armee]] [[Eesti Laskurkorpus]]e juht, kindralleitnant [[Lembit Pärn]].
1995. aastal asutati kohalik koduloomuuseum, mille väljapanekust suure osa võtab enda alla eestlastega seonduv.<ref name="Piirsalu"/>
Jašaltas oli [[2003]]. aastal umbes 5200 inimest, kellest 89 olid eestlased (umbes 1,7% asula elanike üldarvust). Küla on [[Jašalta rajoon]]i keskus.▼
▲Jašaltas oli [[2003]]. aastal umbes 5200 inimest, kellest 89 olid eestlased (umbes 1,7% asula elanike üldarvust). 2012. aasta seisuga on eestilasi hinnanguliselt alles veel umbes 50, kellest vaid viis-kuus vanemat inimest eesti keelest aru saab; eesi päritolu elanikke on siiski rohkem.<ref name="Piirsalu"/>. Küla on [[Jašalta rajoon]]i keskus.
== Viited ==
{{viited}}
== Välislingid ==
| |||